„Oli üks rikas inimene ja tal oli kombeks rõivastuda purpurisse ja peenlinasesse, pidutsedes päevast päeva rõõmsasti. Aga üks vaene, Laatsarus nimi, oli maas tema värava ees, täis paiseid, ja püüdis oma kõhtu täita leivaraasukestega, mis rikka laualt kukkusid. Kuid koeradki tulid ja lakkusid tema paiseid. Siis sündis, et vaene suri, ja inglid kandsid ta Aabrahami sülle. Aga ka rikas suri ja maeti maha. Ja põrgus piineldes tõstis ta oma silmad üles ja nägi Aabrahami kaugelt ja Laatsarust tema süles. Ja ta hüüdis: „Isa Aabraham, halasta minu peale ja saada Laatsarus, et ta kastaks oma sõrmeotsa vette ja jahutaks mu keelt, sest ma tunnen suurt valu selles leegis!“ Aga Aabraham ütles: „Laps, tuleta meelde, et sa oled oma hea põlve elus kätte saanud, ja nõndasamuti Laatsarus halva.
Nüüd lohutatakse teda siin, sina aga tunned valu. Ja pealegi on meie ja teie vahele seatud suur kuristik, et need, kes tahavad siit teie juurde minna, ei saa, ega tulda ka sealt meie juurde.“ Aga tema ütles: „Ma palun siis sind, isa, et sa saadaksid Laatsaruse mu isakotta, sest mul on viis venda, et ta hoiataks neid, et nemadki ei satuks siia piinapaika!“ Kuid Aabraham ütles: „Neil on Mooses ja Prohvetid, kuulaku nad neid!“ Ent tema ütles: „Ei sugugi, isa Aabraham, vaid kui keegi surnuist nende juurde läheks, siis nad parandaksid meelt!“ Aabraham aga ütles talle: „Kui nad ei kuula Moosest ja Prohveteid, ei neid veena siis ka see, kui keegi surnuist üles tõuseks!“ (Lk 16:19–31).
On inimesi, kelle hobiks on midagi koguda: üks kogub münte, teine marke, kolmas raamatuid. Mõni pühendub täielikult isikliku vara suurendamisele või karjäärile. Mõni kogub meeldimisi sotsiaalmeedias. Aga on ka neid, kes koguvad midagi, mida rooste ei söö ja koi ei hävita – nagu ütleb Jeesus – taevariigi aardeid (Mt 6:19–21).
Tähendamissõnas rikkast mehest ja Laatsarusest ei ülista Jeesus vaesust ega mõista rikkust hukka. Ta ei tee vaesusest voorust ega rikkusest patu kehastust. Ta räägib pimedusest – südame pimedusest, mis ei näe Laatsarust oma värava ees. Rikas mees ei tee midagi halba – ta lihtsalt ei tee midagi. Ta ei näe. Ta ei märka. Ta ei armasta.
Czesław Miłosz kirjutab: „Inimene on see, kes valib, ja valik on alati valik igavese ja kaduva vahel.“ Paavst Benedictus XIV lisab: „Usk ei ole moraalikoodeks, vaid vaateviisi muutus – näha maailma Kristuse silmade läbi.“
Aga kuidas näha Kristuse silmadega? Kuidas näha hädasolevat, murest murtud Laatsarust, kui me oleme hõivatud oma kalendrite, karjääride ja kõikvõimalike nn kasulike/kohustuslike kohtumiste tulvaga?
Kord sõitsin rongiga Tallinnast Tartusse. Minu vastas istus üks hästi riides, tajutavalt oma väärtust tunnetav noor mees, kõrvaklapid peas ja läpakas süles (mis lõunaeesti keeles kannab uudissõnana üsäpuutri nimetust). Tema vastas istus vanem naine. Näha, et majanduslikus mõttes ta hetkel kuigi hästi just hakkama ei saanud. Naine miskipärast püüdis noormehega mitmel korral juttu teha. Mees noogutas viisakalt, aga ei võtnud klappe peast ega vastanud naise pöördumistele ainsagi sõnaga. Naine naeratas ja ütles: „Teate, noormees, ma olin ka kunagi noor ja tähtis. Nüüd olen lihtsalt tähtis.“ Mees vaatas teda lõpuks ja küsis: „Kuidas nii?“ Naine vastas: „Sest ma näen inimesi. Mitte ainult ekraane.“ Naine nägi inimest enda vastas. Inimest, kes on Jumala vaimu kandja. Rikas või vaene, tark või harimatu – inimene oma kordumatu maailmaga igal juhul.
Jeesus ütleb: „Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat“ (Mt 5:8). Mitte ainult kunagi taevas, vaid juba siin saame alustada. Näha kaasteelist teises inimeses, kõrvalolijas, kannatajas. Kui meie süda on puhas, siis me ei vaata inimest läbi omakasu või mugavuse prisma. Me näeme teda armastusesilmade läbi. Ja see ongi Kristuse pilk. Paavst Benedictus XVI kirjutab: „Jumala armastus ei ole sentimentaalne, vaid lunastav – Ta näeb inimese hingepõhja ja kutsub teda valgusesse.“ Meiegi oleme kutsutud nägema – mitte ainult silmadega, vaid südamega.
PALVE: Issand Jeesus Kristus, õpeta meid nägema, mitte ainult vaatama. Anna meile silmad, mis märkavad kaaslasi enda kõrval. Anna kõrvad, mis kuulevad vaiksete palveid, ja südant, mis on elav ja avatud Jumala juhtimisele.
