„Sa läkitad välja oma Vaimu ja Sina uuendad maa näo“ (Ps 104:30).
Iga oma usku tõsiselt võttev kristlane kogeb alatasa enda allajäämist, oma soovide täitmatust, kavandatud tee nurjumist. Vahel tundub, et kõik tuleb su õuele hoopis teisiti, kui lootsid. Jumal nagu mängiks meiega, kusjuures kõik kaardid on Tema käes. Mida küll Jumal minuga teeb? Kus on see rahu, kui paljude inimeste palveks hetkel näib olevat: „Peaasi, et pommid ei langeks ...“ Ei saa mitte otsa kätte, kuid Vaim aitab siis taibata, et Jumal on ja jääb saladuseks. Ei mahu Ta meie pähe ega südamesse, kuid ometi on Ta alati imeliselt lähedal ja see ei ole mäng, vaid armastus ja halastus. Alati värske, ootamatu, eesmärgiga.
Merekaldal seistes ei väsi ma kunagi imetlemast selle ääretuse ja suuruse üle. Ometigi ei suudaks keegi Jumalat mahutada kõige suuremasse ookeani. Jumala kõikjalolek ju tähendabki, et Tema jaoks ei ole piire. Need takistused, mis meie jaoks näivad ületamatud, ei ole takistuseks Temale.
Kiriku sünnipäeval on paslik küsida, mida tähendab saada kristlaseks. Mida tähendab uskuda Kristusesse? Usk Kristusesse teostub enamasti kahte teed pidi. Esimesel juhul jõuab inimene enda egoismi labürindist välja ja märkab äkitselt, millises imelises ja vaimustavas maailmas ta elab. Sellise äratundmise järel sünnibki, et ta hakkab teenima Headuse, Tõe ja Ilu üritust, otsima kaaslasi, kes võiksid teda selles aidata. Nii võib jõuda ta Jeesuseni ning leida Temas inimlikkuse absoluutse eeskuju.
Teine tee algab Jeesuse isikust: inimest lummab Jeesuse isiku sära ja ta tunneb soovi jõuda jälile Tema saladusele ja järgida Teda. Mõlemal juhul jõuab tee ühte punkti: usku Jeesusesse Kristusesse. Mõlemal juhul aga on alustajaks olnud Jumal. Püha Vaim on hakanud häälestama meie hingekeeli ja äkitselt kõlab seal hoopis teistsugune muusika. Mõnikord suudame teha ja olla olemas päriselt nagu iseenesest. Võib öelda ka vaistlikult, sest Vaim annab teada, mis ja kuidas.
Tuleb meelde üks noor naine, kes tuli lõunavaheajal jutule. Ta töötas ühes moodsas ettevõttes, kus valitses pidev konkurents ja omavahelises suhtlemises pigem manipuleerimine ja ettevaatlikkus. Ta tundis end sageli üksikuna ja mõtles, kas talle olulised väärtused – ausus, hoolivus, kaastunne – üldse loevad. Ühel päeval pärast pikka vaikust tundis ta südames kutset minna kolleegi juurde, kes oli hiljuti kaotanud lähedase. Ta ei teadnud, mida öelda, aga lihtsalt istus tema kõrval ja kuulas.
Hiljem ütles see kolleeg: „Ma ei tea, miks sa tulid, aga see oli täpselt see, mida ma vajasin.“ Kristlasena naine äkitselt taipas, et see ei olnud tema enda tarkus ega julgus – see oli Püha Vaim, kes teda juhtis. Ta ei kuulnud häält ega näinud valgust, aga ta koges, kuidas Jumal tegutseb läbi pealtnäha väga lihtsate tegude.
PALVE: Issand, Sina oled meil olnud eluasemeks põlvest põlve. Sina, kõigi inimeste rõõmustaja ja aitaja. Ole ikka meie ligi, et saaksime tuliseks armastuses ja oleksime kannatlikud ahastuses. Juhi meie elu nii, et võiksime kord pärida igavese elu Sinu juures. Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi. Aamen.
