„… vaid külv peab õnnestuma: viinapuu annab vilja, maa annab saaki, taevas annab kastet, ja selle kõik annan ma pärisosaks selle rahva jäägile. Ja nagu te olete olnud needuseks paganate seas, Juuda sugu ja Iisraeli sugu nõndasamuti – kui ma teid päästan, saate te õnnistuseks. Ärge kartke, teie käed olgu tugevad!“ (Sk 8:12–13).
Möödunud pühapäeva nimetus on võetud esimesest Peetruse kirjast ja viitab ülestõusmispühadel ristitutele. Kiriku algusaegadel kandsid ristitud terve järgneva nädala valgeid riideid, mis siis pühapäeval võeti seljast ja asendati tavariietusega. Sellest ka pühapäeva teine nimetus „dominica in albis depositis“ – 'seljast võetud valgete riiete pühapäev'.
Nii need, kes alles alustasid oma kristlase teed, kui ka need, kes on seda käinud juba aastakümneid, on ühendatud ühise ülesandega – kuulutada Ülestõusnut. Kuulutada Teda nii sõna kui teoga, et toimunu peegelduks edasi Tema järgijate eludes.
Üks idamaalt pärit lugu jutustab, et Jumal pani Mooses ette küsimuse: „Kas sa tead, miks ma rumalatele nii heldelt igapäevast leiba annan?“ Mooses ei teadnud. Siis Jumal selgitas: „Sellepärast, et targad näeksid, et igapäevast leiba ei teenita mõistuse ja aruga.“
Kristlastena saame Pühakirjale toetudes öelda, et kõik hea and ja annetus tuleb Jumalalt. Nii see on, kuid midagi oodatakse siiski ka meilt. Prohvet teab ju, et kuigi Jumal külvatut õnnistab, tuleb külvimehel siiski põllule tööle minna.
Seepärast mõistis Vana Testamendi rahvas, et ainult need, kes võtavad vastutuse oma elu eest, panevad käed „adrakurgede külge“, võivad loota, et Jumal neid õnnistab ja nad saavad osa halastusest, mida Pühakirjas tõotatakse. Jah, lunastustegu on täiesti Jumalast, mitte meist, kuid meil tuleb anda oma osa vastavalt neile andidele, mis oleme kaasa saanud.
PALVE: Issand Jumal, Sina äratasid oma Poja surnuist, et Ta saaks meie kõigi lunastajaks ja teenäitajaks igavesse ellu. Sina tuled ikka ja jälle sõnas ja sakramendis meie juurde, et meil oleks rõõmu, rahu ja valgust. Vabasta meid kõhklusest ja kinnita meid usus, et Sinuga koos me suudame kanda päevakoormaid ja jõuda kord ka pärale Sinu riiki. Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi. Aamen.
(Foto: Heidi Tooming)
