Koguduse lood

RV MV EJ

Eile õhtul kogunes kunstirahvas Jaani kiriku galeriisse, et rääkida kunstnik MARE VINDIGA tema loomingust ja näitusest „VALGUS“, mis on galeriis näha kuni 4. oktoobrini. Vestlust suunasid kuraatorid REET VARBLANE ja ERKKI JUHANDI. Näitus „Valgus“ on üks kolmest kunstniku loomingu ülevaatenäitusest, mis on pühendatud tema juubelile.

Enne üritust andis Mare Vint väikese intervjuu ka Jaani kiriku Facebooki lehe lugejate jaoks:

Näituse pealkiri on „Valgus“. Mis on valgus Teie jaoks? Ning arvestades seda, et näitus on kirikus – kas siin kuskil paistab ka „tunneli otsas valgus“?

„Jaa, muidugi. Ma valisin mõlemad seeriad ikka selle mõttega, et need just kirikusse sobiksid. Näiteks selle kollase pildi (viipab vasakpoolse seina keskpaika – toim.) ma tegin natuke enne näitust, sest mulle tundus, et kuna sarja nimi on „Valgus“, siis oleks siia vaja valguse värvi – kollane on seda. Mulle meeldib, et see on pooltoonides, nii nagu on valguski – ta kogu aeg muutub.

Muidugi on valgus alati väga positiivne asi. Kui teda parajasti ei ole, siis loodamegi alati, et „tunneli lõpus paistab“ ... Või vähemalt tuleks päike pilve tagant välja.

„Maa ja taeva vahel“ sobib ekstra kirikusse. See on üks kõige minimalistlikumaid sarju, mis mul on. Meri ja üks pilv või kaks pilve.

Tagaseinas on aga kaks eraldi pilti. Need ma tegin pargimaastikud. Need on lõuendil tušijoonistused.“

Praegu on tulemas aasta kõige pimedam aeg. Kas Teie näitus toob sellesse natuke valgust?

„Jah, see võib-olla ka. Valgus muutub novembris väga oluliseks. Mõned väga kannatavad tema puudumise all. Kui päike tuleb, siis see on tõeline rõõmupäev kõigile.“

 Kas Teie ise ei kannata sügispimeduse käes?

„Mulle muidugi meeldib, kui on valgust. Aga mul on hästi valge ateljee, minu ateljee on kohe üle muru siit (viipab Kunstihoone poole). Seal on üle terve seina suur aken, nii et mul seal üldiselt valgust ikka on, kuigi töötamise jaoks on vahel siiski vähe.“

Mis ajal Teile meeldib töötada?

„Ma töötan päeval, ega ma õhtul ei tööta. Hommikul ka väga vara ei tule.“

Kui Te loote, kas Teil siis mängib ateljees ka mingi sarnane muusika, nagu siin praegu mängib (nurgas tekitab elektrikitarril igavikulisi helisid Mart Soo – toim.) või olete täielikus vaikuses?

„Ma kuulan muusikat küll ja üsna erinevat. Aga igast liigist on mul oma valik. Mõned muusikaliigid mul kohale ei lähe. Mart Sooga on mul niiviisi, et meil on midagi mõtlemises sarnast. Mulle nii tohutult meeldib ka see muusika, mis ta praegu mängib! Tal on kolm lugu sama nimega, mis on minu pildid, ilma et me oleksime seda kooskõlastanud omavahel – me ei ole nii lähedased tuttavad, et me kõike arutaksime. Aga need olid lihtsalt juhuslikult tulnud: „Miraaž“, „Udu“ ja „Püramiid“.

Muusika mulle väga meeldib, muusika on mulle eluks vajalik.“

Kuidas panna pildi peale igavikku? Tundub, et siin piltidel on seda olemas küll?

„On kindlasti. Ühe näituse pealkiri oligi mul „Ajalik ja ajatu“. Minu jaoks need on omavahel nagu üks asi, ühe asja kaks poolt.“

See näitus on hästi minimalistlik, värvid on vaevu tunnetatavad, aga siiski olemas. Miks just need värvid?

„Need on ikkagi meie põhjamaa looduse värvid. Pooltoonid. See keskmine on värvilisem, seal on koloreeritud pilved trükitud litokivilt. See kivine saar on mul Hispaanias nähtud, aga teised on küll põhjamaa loodus.“

Kas te olete ristiinimene?

„Jaa. Mu ema oli usklik ja ma olen lapsest saati harjunud emaga kirikus käima. Minu kodukirik, kus ma olen hingekirjas, on Harju-Jaani. Aga ma käin ka teie kirikus, kuna ma olen siin lähedal.“

Teil on praegu üle linna korraga kolm näitust. Mis on see eriline, mille pärast tuleks tulla just Jaani kiriku galeriisse?

„Jaani kirik on niivõrd hea koha peal, mina käin siit ikka läbi ja mööda. Aga praegu on eriline see, et pandi just minu näituse jaoks uued valgused. Minu meelest on need väga head. See väga-väga meeldib mulle.“

*****

Kunstiteadlane Mai Levin võttis rahva seast sõna:

„See on väga ilus valik ja just selle lõunasaali jaoks. Kõik on täpselt nii, nagu siin olema peab. Ma üldiselt pooldan seda, et kunstnikul on oma eluideaal, mille poole ta pürgib. Mare areng on olnud väga suur. See on olnud ilma tugevate jõnksudeta, aga suur ja ajas tunnetatav. Tema ideaal on liikunud puhta ja eksaktse ilu poole, kus kõik on hästi paigas. Samal ajal on iluideaal tal lakooniline: minimaalsete vahenditega maksimaalselt väljendada. Omamoodi diskreetne ja samas peen. Järjest kasvab ka metafüüsilisus, nn maast lahti tunne on tugevnenud. Võiks öelda, et see on filosoofilisus kunstiliste vahenditega.“

*****

"Artist talk“ oli eile Jaani kiriku galeriis kuraator ERKKI JUHANDI ajal ja algatusel esmakordselt ning möödus asjatundlikus ja soojas õhkkonnas. Loodetavasti tuleb sarnaseid ettevõtmisi edaspidigi!