Vabaduse plats 1, Tallinn

Koguduse lood

Jaani koguduse nõukogu ja juhatus

Juhtorganite valimise eel seletab juhatuse ja nõukogu olemuse lahti ning räägib valimistega seonduvatest asjaoludest õpetaja Jaan Tammsalu. Põhivalimised on Jaani kirikus 6. novembril 2016.

Juhtorganite valimised

Nüüd on see aasta käes, kus uuesti tuleb hakata valima kogudusele juhtorganeid: esmalt valitakse koguduse nõukogu ja omakorda nõukogu valib siis oma keskelt ja vajadusel ka väljastpoolt inimestest juhatuse ning valib ka enda keskelt revisjonikomisjoni liikmed või revidendi.

Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus on iga nelja aasta tagant üheaegselt umbes poole aasta jooksul kogudustel kohustus valimised läbi viia. Tõsi, osadele kogudustele on antud luba, et kui kogudus on väga väike, siis nõukogu ei valita ja valitakse ainult juhatus. Nõukogu ülesannetes on sel juhul terve kogudus ehk täiskogu. Selliseid kogudusi on täiesti olemas ja isegi Tallinna linnas on kaks sellist luterlikku kogudust, aga ülejäänud pealinna kirikutel on vaja valida nii nõukogu, juhatus kui ka revisjonikomisjon.

Meie valimised hakkavad pihta esimesel võimalusel. 6. november on see päev, kus kirikus on n-ö põhivalimiste päev. Enne seda on võimalik soovijatel ka kodus hääletada – see on nende inimeste puhul, kes kindlasti ei saa ise kirikusse tulla, aga väga tahaksid kaasa rääkida selles, milline on järgmine nõukogu ja selle kaudu ka järgmine juhatus.

Nõukogu ja juhatuse ülesanded

Milleks on vaja nõukogu? Miks ei võiks Jaan Tammsalu kõike ise ära otsustada: kas remontida kirikut, mitte remontida kirikut, teenistusi juurde või vähemaks panna või kuidas kasutada raha – kas võtta inimesi muudkui juurde ja lasta kogudus vaikselt pankrotti või remontida ja lasta kirik sellega pankrotti?

Koguduses on kollektiivne vastutus. Võiks öelda nii, et juhatus on see organ, kes sisuliselt omaenda varanduse tagatisega vastutab koguduses toimuva eest. Kui näiteks juhatus oma otsustega laseb koguduse pankrotti, siis esimesed, kellelt võtma minnakse, on juhatuse liikmed: nende majad, pangaarvel olevad rahad jms. Nii et kui keegi väga ihaldab saada juhatusse, siis ta võiks enne natuke mõtelda selle üle.

Nõukogu ei vastuta nii karmilt, ei vastuta oma isikliku varaga. Nõukogu annab nõu. Ja nõukogu ka kinnitab juhatuse otsuseid või lükkab neid tagasi või muudab neid.

Juhatus on see väiksem organ, mis käib koos vastavalt vajadusele 4–12 korda aastas, nõukogu käib tavaliselt koos umbes kaks korda aastas. See võtab vastu ehk kinnitab juhatuse poolt antud eelarve, vaatab üle ja kinnitab eelarve täitmise aruande ning teeb muid selliseid kinnitavaid otsuseid. Meil näiteks kinnitab nõukogu ka koguduse tänumärkide saajad.

Nõukogu on nõu andev ja kinnitav organ. Juhatus teeb pidevaid, jooksvaid otsuseid. Näiteks kui meie kirikul oli remondiperiood, siis käis juhatus peaaegu iga kuu koos, sest siis oli vaja väga palju otsuseid teha ja oli väga palju vaja ümber orienteeruda. Kui ehitaja ütles mingil hetkel jälle, et üht või teist asja ei saa teha või tuleb teistmoodi teha, siis võtsime nendele asjadele juhatuse otsused taha – mitu pead on ikka mitu pead.

Mõned juhatuse liikmed – esimees Peeter Grossberg ja tollane aseesimees Andres Jagomägi – käisid siis koos lausa iga nädala teisipäeviti. Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse peaspetsialisti Boris Duboviku ja ehitajatega olid meil koosolekud IGA nädala teisipäeva varahommikul ja poolteist tundi arutasime asja. See ei ole nii, et „Tee ära!“ ja siis viie kuu pärast vaatad, et siit on valesti ja sealt on nõnda, et ei saa kasutada, vaid me käisime kogu aeg kõigest üle.

Nii et teatud perioodidel on juhatuse liikmetel vähemalt siin kirikus olnud ääretult äge töötegemise periood ja ka ääretult suur vastutus. Kui me ütleme seda, et juhatus oli ühel hetkel valmis kirikuremonti tegema ja käis selle mõtte nõukogule välja, siis oli nõukogus algul väga palju hääli, mis ütlesid: „Meil on kümme protsenti rahast olemas – kas te olete hullud või, et tahate ilma 90% raha olemasoluta ja võlgu võttes hakata remonti tegema!“ Ja ometi sellelsamal nõukogu koosolekul tõstsid lõpuks KÕIK käe, et võtame selle riski ja teeme ära.

Täpselt samuti on orelite remont ja paljud muud asjad veel nõukogu otsustega kinnitatud. Need on ÄÄRETULT riskantsed ja julged otsused olnud. Sügav kummardus eelmistele nõukogudele ja ka praegusele nõukogule, et neil on olnud usku. Et ei ole olnud ainult ülimalt pragmaatilised inimesed, kes ütlevad, et seda ei ole võimalik ja teist ei saa teha. Küllap neile ei ole ka päris hullumeelseid asju ette antud, aga igal juhul on asjad läinud siiamaani hästi.

Uued ülesanded

Uue nõukogu ja juhatuse ees seisab väga palju uusi ülesandeid. Me liigume aastasse 2017, kus on reformatsiooni 500. aastapäev ja ühtlasi meie kiriku 150. aastapäev. Me liigume juubeliaastasse ja meie pangaarvel on praegu vähem raha, kui on nõudeid, mida me peame varsti hakkama täitma või mille eest me peame varsti hakkama maksma.

Me tahame oma koguduse kohta anda välja suure ja ilusa, värvikireva raamatu, me tahame 25 kella torni mängima panna, tahame õunapuid istutada kiriku ette ja peenraid teha siia. Tahame igasuguseid asju, sest sünnipäevaks ju võiks ... Aga kui sul ei ole arve peal raha, siis võiks küll, AGA ... Seega peab uus nõukogu, uus juhatus otsustama, KUIDAS neid väikseidki unistusi täita. Kui meie eelkäijad suutsid kiriku üles ehitada ja oreli siia sisse panna, aga meie ei suuda 150. aastapäevaks isegi mõnda väikestki kingitust oma kirikule teha, siis oleme ikka küll palju haledamad, kui meie eelkäijad on olnud ...

Aga minu ideed on ka otsa lõppenud. Mul on ideid, kuidas sünnipäeva tähistada, aga nõukogul peab olema mulle nõu anda, kuidas seda tähistamist ka kinni maksta. Või siis midagi maha võtta, öelda, et Jaan Tammsalu on jälle natuke hulluks läinud ja meie nii julged ei ole ... Teeme raamatu asemele vihiku või brošüürikese ... Kellamängu ei saa küll enam muuta, inimesed on juba oma rahad sisse pannud ja see sinna torni peab tulema. Aga näiteks peenarde asemele paneme nurka ühe karikakra ja puu asemele võime istutada põõsa ... No kuidas need mehed Peipsi peal otsustasidki, kui neil jalad olid põhjas ... Nii et saab näha. Ootan huviga.

Töötegijate ja vabatahtlike kaasamine

Nõukoguga on läinud nii, et meil on juhatuse poolt üks nimekiri välja pakkuda koguduse töötegijatele ja kogudusele ning vaatame, kuidas sellega läheb ja kui palju koguduse liikmed aktiviseeruvad ja pakuvad omalt poolt veel selliseid häid inimesi välja, kes võiksid uude nõukogusse kuuluda. Praegusel hetkel on olemas 22 inimese nõusolek kandideerida nõukogusse. Varupingil on veel kuus inimest – nendega räägime siis, kui koguduse poolt ei tule piisavalt kandidaate juurde. Tulevasse nõukogusse kuulub 21 inimest. Siiani on see olnud 30. Uues nõukogus võiksid nõu anda peaasjalikult need inimesed, kes ei ole kogudusega töösuhetes või ei ole siin vabatahtlikud töötegijad, sest nii vabatahtlikud kui ka palgalised saavad nõu anda teisel viisil.

Me oleme nüüd planeerinud töötegijate ja vabatahtlike regulaarseid koosolekuid enne nõukogu koosolekut, et vaadata juhatuse otsused ja koguduse eelarve esimesena läbi ja enda poolt ettepanekuid teha. Nõukogusse lähevad asjad pärast seda, kui need on töötegijate „sõelast“ läbi käinud. Nii et me kaasame KÕIK töötegijad otsustusprotsessi. Praegu on olnud lihtsalt nii, et mõned töötegijad on olnud nõukogus, teised väljaspool, ja ega see päris õiglane ei ole sellisel viisil.

Kirikuseaduse parandamise ettepanekud

Nii et saab näha: 21 liiget + 5 asendusliiget. Kui nõukogu on valitud, siis valitakse juhatus. Ja juhatus – olenevalt sellest, kui suur see on – võib enda keskele valida inimesi ka väljastpoolt nõukogu. Aga kui näiteks kõik juhatuse liikmed on nõukogusse valitud inimesed, siis osad nendest taandavad end nõukogust, et mitte olla kahes kogus. Neid taandujaid võib olla ühel hetkel näiteks neli. Ja kui seaduse järgi on lubatud viis asendusliiget, siis meil jääbki ainult üks asendusliige sinna alles. Olen juba teinud kirikuseaduse parandamiseks muudatusettepaneku ja üks ettepanek, mille ma just ära saatsin, oli see, et viie asemel võiks asendusliikmeid olla seitse. Teine ettepanek oli see, et ühel hetkel võiks olla võimalik ka elektroonne hääletamine – kui see korralikult ette valmistada. Kui inimesed elavad kuskil 300 kilomeetri kaugusel oma kogudusest ja sellel päeval nad ei jõua sinna, kus nende kogudus on, aga nad tahaksid siiski osaleda selles protsessis, siis oleks e-hääletamine hea lahendus.

Valimiskord ja valimisaktiivsus

Kõik inimesed, kes saavad hääletada, on koguduse täisõiguslikud liikmed. Täiskogu koosneb nendest, kes on liikmeannetajad siin koguduses. Nad on teinud oma liikmeannetuse kas valimisaastal või sellele eelneval aastal. See ei ole mitte see, et kui sul on eelmine aasta kogemata vahele jäänud, siis oled mängust väljas, vaid siis annetad sel aastal ära ja oled täiskogus sees. Peab olema ka üks kord fikseeritud armulaual käimine. Luterliku kiriku täisõiguslik liige on inimene, kes on tasunud oma liikmeannetuse ja käinud vähemalt kord aastas armulaual.

KÕIK need inimesed – neid on Jaani kirikus, ma arvan, 1300–1500 – võivad valida. Siiani on elu näidanud, et nendest valib ainult 300. Kurb, aga noh, usaldus on ju nii suur – „Küll te valite õiged inimesed, ei mina siin hakka midagi liigutama“. Võrreldes Eesti Vabariigi erinevate valimistega on Jaani kiriku liikmed ülimalt passiivsed valijad. Kui 1500-st valib ainult 300, siis kui väike see protsent tulebki ... Kui Eestis oleks riigikogu valimistel nii väike protsent, siis oleks kisa taevani. Aga me oleme rahulikud. Ju siis arvatakse, et ka teised suudavad Jumala tahet täita.

*****
(Fotol: mõne aasta tagune jäädvustus Tallinna Jaani koguduse nõukogust)

Kalender

E T K N R L P
3
5
10
17
19
23
24
26