24. veebruari varahommikul, kui Toompeal lõpeb lipuheiskamine, saab taas tulla mäest alla ja Tallinna Jaani kirikus üheskoos palvetada Eesti eest. Kell 8.20 algavat Eesti Vabariigi 106. aastapäeva palvust viivad läbi vaimulikud Eve Kruus ja Jaan Tammsalu. Laulab Marek Sadam akordionil ja klaveril saadab teda Martin Trudnikov. Orelil Maris Tammsalu. Kiriku peauks avatakse kell 8.
Küsisime Marek Sadamalt, mis jõud teda sel päeval käivitavad.
Taas tuleb 24. veebruar ja tuled ka sina kirikusse laulma – aastast aastasse. Miks sa seda teed ja millest laulad?
„Eks ma laulan ikka Eestist ja Eesti inimestele. Ma tulen sellepärast, et tõesti pean seda vajalikuks. See on ilus traditsioon, see on üks minu vabariigi aastapäeva tähistamise osa. Mulle meeldib meeletult, et inimesed tulevad sinna – ükskõik kas Toompealt lipuheiskamiselt mäest alla või mõni ka spetsiaalselt sellele palvehetkele.
Mulle meeldib, et see on aastapäeva tähistamine, aga samas ka palve, et Eesti kestaks – palvehetke Eesti eest. Ma arvan, et kui meid tuleb kokku võimalikult palju, siis sellel on ka oma mõju. Need on toredad kokkusaamised olnud.“
Mida vabadus ja Eesti riigi iseseisvus sulle tähendavad?
„Ma olen vabadusest ja iseseisvusest mõtisklenud omajagu palju ja minu põhikontseptsioon jääb ikka samaks, nagu on juba aastaid olnud. Vabadus on meeletu luksus ja privileeg – nagu delikatess või hea dessert, mida tuleks rohkem hinnata. Rahvas, kes vahetab oma vabaduse peenraha vastu, ei vääri kumbagi.
Seda ma räägin ka kontsertidel, et vabadus pole mitte vabadus kõike öelda ja teha, vaid see tunne, et sa võid kõike teha, aga ei tee seda – sa arvestad teiste inimestega, kes sinu maal elavad. Nii et mõtled enne, kui midagi ütled või teed.
Samamoodi on sõnaga. Kui sa ütled mõne inimese kohta sõna, siis see võib talle haiget teha ja sinu eesmärki küll kanda, aga see sõna kandub ka teiste inimesteni, kes on tema ümber: tema vanematele, perekonnale. Siis sa teed oma kurja sõnaga hoopis rohkem halba, kui oskad arvata. Nii et vabaduse üks osa on see, mida me ütleme ja mida ütlemata jätame.
Vabadus on see, kui lased teistel elada oma elu. Tihtipeale me arvame, et meil on vabadus või õigus sekkuda teiste inimeste eludesse, aga meil ei ole seda. Siin võib paralleeli tõmmata Ukraina sõjas toimuvaga. Ka seal on sekkumine teiste inimeste ellu.
Vabadusega tuleb väga delikaatselt ringi käia. Me võime nostalgias küll hüüda, et ükskord me võidame niikuinii, aga ükskord tuleb päev, mil me ilmselgelt ei võida – nii et vabadus on väga delikaatne asi.“
Millised on su meelest kõige ilusamad laulud Eestist?
„Mulle endale väga meeldib „Ei mullast“, mis on Ruja laul. Loomulikult ka Alo Mattiiseni isamaalised laulud, ka hümn ja Gustav Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm“. Aga just Ruja „Ei mullast“ ja „Eesti muld ja eesti süda“ on minu jaoks need ilusad laulud.“
(Foto: Meeli Küttim)
