Koguduse lood

2016. aasta 9. juuni hommikul kella 9.30–10.30 saavad kõik eesti kirjanduse suurkujude MARIE UNDERI ja ARTUR ADSONI austajad tulla kirjanikepaariga hüvasti jätma. Põrmud on Eestisse jõudnud ja ootavad ümbermatmist. Kell 10.30 algab Jaani kirikus mälestusteenistus, pärast mida suundutakse Rahumäe kalmistule.

2016. aasta 5. juuni oli Jaani kirikus organist TIIA TENNOLE tõeliselt pinge- ja töörohke: pärast seda, kui tal jumalateenistus sai täismahus mängitud, järgnes kohe EMTA oreli eriala lõpueksam-kontsert, kus ligi pooleteise tunni jooksul tuli erinevatel orelitel mängida väga nõudlikke oreliteoseid. Hetk hingetõmbeks ja kell 15 tutvustas Tiia Tenno juba vanalinna päevade kavas oleval üritusel kõigile huvilistele Jaani kiriku oreleid.

„Selle raamatu kaanel on küsimused „Mis on aeg?“, „Kuidas me seda kogeme?“, „Kuidas me sellega ümber käime?“. Stefan Klein on minu jaoks selline autor, kelle eesti keeles ilmunud raamatud olen ma omale kõik koju ostnud, aga mitte ükski neist ei ole „Aega“ ületanud, teistes ma olen alati olnud natuke pettunud. Aga see, kuidas ta kirjutab ajast – kuidas me aega tajume, kuidas aeg meie jaoks kulgeb, see, millistel kordadel või milliste tegevuste puhul aeg ruttab või seisma jääb –, on veenev. Ta annab teadlasena sinna juurde ka põhjendusi. Ta oli selle raamatu kirjutamise ajal noor Saksa teadlane. Ta on sündinud 1965. aastal, nii et minuga võrreldes poisike ... Kuid see viis, kuidas ta kirjeldab teadlasena asju ... Selle kohta öeldakse „populaarteaduslik“. Aga mina ütleksin „lihtne, arusaadav, selge“.

Meie koguduse Facebooki leht alustas tegutsemist 2015. aasta mai lõpus. Aitäh kõigile, kes on aasta jooksul osalenud või siinseid tegemisi jälginud! Alljärgnevalt räägivad õpetajad, mida on Facebook nende ja koguduse jaoks tähendanud.

Narvas on Aleksandri kirik kui köielkõndija. Kas pääseb või kukub? Kas meile läheb korda? Miks meile läheb korda? Tundub, et läheb. Maikuus liikusid ka meie kogudusest välja annetusrahad Aleksandri kiriku töö jätkumise võimalikkuse tagamise heaks.

2016. aasta 25. mail käis hardushetkel mõtisklemas Tallinna praostkonna vikaarõpetaja AARNE LÄTTE. Saame tuttavaks. Oma sõna ütlevad algul tema iseloomustuseks õpetajad JAAN TAMMSALU ja AVO ÜPRUS ning siis saab vastamisjärje oma kätte õp Lätte.

Nelipühadeks sai tekstiilikunstnik TIINA PUHKAN valmis uue altarikatte. Uurisime kunstnikult vaiba valmimise lugu.

Õpetaja JAAN TAMMSALU:

„Leidsin enne emadepäeva ilusa katke Triina Saare kirjutanud loost:

2016. aasta 28. aprillil pidas õpetaja ARNE HIOB Tallinna Ülikoolis Eesti Evangeelsete Üliõpilaste Ühenduse kutsel avaliku loengu „Usk ≠ teadus“. Kui Jumal lubab, siis ehk õnnestub seal räägitut kirjaliku teksti kujul kunagi ka siin lehel avaldada. Kuid praegu tooks esile ürituse päris lõpuosa ehk hetke enne seda, kui korraldaja oli sunnitud sekkuma, et saali korrakohaselt vabaks teha. Selleks ajaks oli juba tubli tunni kestnud täielik loengujärgne küsimuste jam session. Isegi see hakkas juba minetama oma algset põletavust, kas maailm on helio-, geo-, ego- vm tsentriline, ning usk ja teadus olid tagaplaanile nihkunud. Viimastes küsimustes-vastustes domineeris hoopis JUHUS.

Kuidas sünnib jutlus? Oma kogemustest räägib õpetaja JAAN TAMMSALU.

„No mis see siis ikka on, lähed kantslisse ja räägid 20–25 minutit, jutt sul ju jookseb!“ – kunagi keegi ütles mulle nii. Keegi teine ütles mulle, et ma olevat väga hea lõuapoolik. „See ju lihtsalt raputab varrukast ...“