„Hea on tänada Issandat
ja mängida sinu nimele, Kõigekõrgem,
hommikul kuulutada sinu heldust
ja öösel su ustavust.“
(Ps 92:2–3)
Tänapäeva reaalsuses elavate asjalike inimestena oleme harjunud mõtteviisiga, et kõik vajalik, kõik hea, tuleb meil endal välja teenida. Tasuta lõunaid ei ole olemas, tasuta on vaid juust hiirelõksus. Kui me aga vahel tõesti saame midagi kelleltki niisama, ostmata, välja teenimata, siis ütleme, et meile on tehtud kingitus. Ja neid saame oma kaasinimestelt harva, enamasti suurte pühade ajal, kusjuures nii mõnigi kord tehakse neid vaid seetõttu, et nii on kombeks – traditsioon sunnib. Kirikukalendri järgi oli eilse pühapäeva teemaks „Teenimatu arm“. Võiksime niisiis eilse pühapäeva teema ümber sõnastada ka nii – „Jumala kingitused“.
Leelo Tungla sõnadele on kord kirjutatud laul, milles öeldakse: „Elu on kink, mis mulle on antud, ja kohustus, mis on minule pandud.“
Meile kõigile on Jumal kinkinud elu ja kõik, mis on eluks vajalik. Jah, muidugi on tõsi ka see, et Jumal ei ole meile elu kinkinud lihtsalt niisama. Laulusõnadki ütlevad, et elu on ka kohustus, mis meile on pandud. Pühakirjast loeme, et Jumal ei loonud kord inimest mitte niisama, iluasjakese või lemmikloomana, vaid enda kaasvalitsejaks, kaasloojaks, et teha tööd, teenida oma kaasinimesi, muuta maailma paremaks ja ilusamaks paigaks. See on ka meie kohustus, selleks on igaühele meile elu kingitud. Aga kui see nii on, kas tähendab see siis, et tegelikult me ikkagi ostame oma eluga, oma tegudega seda kingitust välja? Umbes nii, nagu ostetakse järelmaksuga kodutehnikat, autosid, eluasemeid? Saame kohe kätte ja siis mitukümmend aastat oleme järelmaksu orjad. Aga mis juhtub siis, kui me jätame midagi tegemata, keeldume oma ülesandeid täitmast – kas Jumal jätab meid siis ilma päikesepaistest, vihmasajust, õhust, ilusast ja imelisest, mis meid meie elus ümbritseb? Saadab taevast välgunoole meid tapma? Ei – midagi sellist ei juhtu. Meie ülesanded võtab üle, astub meie asemele keegi teine.
Jah, iga inimene on oma individuaalsuses, seega oma loomingus, oma maailma muutvas tegevuses kordumatu – kuid ta ei ole Jumala jaoks mingite tööülesannete täitmiseks asendamatu. Jumal ei sõltu meist, meie tegudest või tegematajätmistest, meie armastusest või ükskõiksusest Tema suhtes. Ta ei maksa meile palka elupäevades. Meie oma eluga suudame luua, suudame anda palju vähem, kui Jumal meile oma armulisuses kingib. Ainus, millega suudame seda vahet Jumala käest saadu ja enda poolt antu vahel veidigi tasandada, on tänu. Tänu, millega näitame, et oleme Jumala kingituse ka tõesti vastu võtnud, hindame seda.
Üks lugu kõneleb nõnda: „Ühel mehel oli sõber, kes ootamatult hakkas ühel päeval musulmaniks. Ta muutis täielikult oma eluviisi ja isegi mõtlemist ning hakkas mitu korda päevas palvetama. Sõbra pärimise peale, miks ta seda teeb, vastas ta: „Kui ma kingiksin sulle 24 000 dollarit ja samas paluksin anda sellest mulle tuhat dollarit tagasi, kas sa oleksid mulle ikka tänulik?“ Sõber vastas: „Muidugi. Loomulikult. Oleksin sulle väga tänulik.“ Selle peale ütles musulmanist sõber: „Allah kinkis mulle 24 tundi ööpäevas – kas ma ei võiks teda selle eest ühe tunni tänada?“ („Ajatud lood“. „Kakskümmend neli tundi“.)
On öeldud, et inimesel ei ole tegelikult midagi, mille eest ta pole tänulik. Kas meil on või ei ole? Kas meil on elu, mis tasub elamist? Elu koos Jumalaga, elu, milles tunneme igal päeval Tema hoolitsevat ja armastavat ligiolekut? Aga kas me oleme võtnud Jumala jaoks aega, aega temaga kõnelemiseks, öelnud Jumalale tänu selle eest, et me elame? Võimaluse eest luua koos Loojaga, elada Temaga osaduses? Temaga, kes ei maksa palka, vaid teeb kingitusi. Heldeid kingitusi. Tema suurim arm ja kingitus neile, kes oma ülesandeid siin maapealses elus ustavalt täidavad, on võimalus võita surm ja kaduvus ning pärida kord Tema riigis elu, mis iial otsa ei lõpe.
PALVE: Kõigeväeline Jumal, Sinu armu suurus on mõõtmatu ja kaalub üles kõik meie teod, kõik meie loobumised, annid ja ohverdused. Tänu Sulle, et Sina ei kaalu ega mõõda oma armu jagamisel meie tegusid. Kasvata meie usku, kingi tarkust ja julgust usaldada oma elu Sinu kätesse. Aita meil teha oma elus õigeid valikuid. Õpeta tänulikkust, õpeta loobumist, õpeta andmist, et võiksime kord Sinult needsamad oma annid tagasi saada, muudetuna igavese elu hindamatuteks ja hävimatuteks aareteks. Aamen.
(Foto: Meeli Küttim)
