Mõnes kalendris on kirjas, et see nädal on nelipühanädal. Kas meie tajume seda? Kas tajume reaalselt Jumala Püha Vaimu tööd, jõudu, mis puhastab, teeb vegeteerivast, lootuse kaotanud rõõmutust inimesest särava, lootusrikka ja rõõmsa – elava inimese?
Nelipüha loetakse kristliku kiriku sünnipäevaks – see on algus Jumala Püha Vaimu – muutva, puhastava, armastuse ja tarkuse Vaimu – võimsale teotsemisele. Jeesus võis inimesena kõnelda tuhandetele, kuid Ta ei saanud olla korraga kõikjal – võiks öelda, et Jumala inimese kujul selles maailmas olemine oli inimlikult piiratud. Enne oma surma, ülestõusmist ja jüngritest lahkumist Ta kinnitas, et Ta ei jäta omi vaeslasteks ja Tema äraminek tuleb neile heaks. Kuidas? Vaimuna pole Jumalal piire – Ta on kõikjal olev, kõikjale ulatuv Jumal, kes võib elada inimeses, muuta miljonite elu. Ta on kui õhk, ilma milleta me ei elaks, mis tuulena puhub, kuhu tahab – me võime vaid näha ja tunda seda, mida ta teeb, aga ta on ja ta puhub inimesest sõltumata.
Vaim tuli peale ja ma kirjutasin, maalisin, meisterdasin kogu öö. Aga milline vaim, kelle vaim? Küllap ka neile muusikutele, kes muusikale sõnu kirjutavad, tuli mingi vaim peale, kui nad laulusõnades soovitavad noortel võtta elult kõik, mis võtta annab, või väidavad, et kui tüdruk ei armasta, siis on lõpp lool „ja enda surnuks joon“. Mingi vaim elab meis kõigis – aga mitte iga vaim ei tee elusamaks, ei pane närbunut õitsema, ei anna lootusetule lootust, ei täida rõõmuga kurba, ei lohuta leinajat, ei paranda haavu, ei pane tegema head.
Jumala Püha Vaim. Millest on võimalik mõista, et see inimeses elab?
Sõnad ja teod, mis tabavad südant, lähevad hinge, vallandavad muutuse. Mitte lihtsalt ilusad sõnad ja teod, vaid erilise positiivse meelevallaga öeldud sõnad ja armastuse teod. Sõnad on seemned – Jumala Sõna on hea seeme. Kuulutaja, kes kõneleb Püha Vaimu väes, on nagu põllumees, kes külvab täpselt õigel ajal ja õiges kohas sellele põllule, mis on valmis seemet vastu võtma. Ja Jumala Püha Vaim on nagu päike ja vihm ja tuul, mis paneb viljatera muutuma ja ilusat vilja kandma. Me võime kuulda tuhandeid kui tahes häid jutlusi ja lugeda sadu kordi Piibli kaanest kaaneni – kui aga Jumala Püha Vaim meid ei puuduta, siis pole mingit vahet, kas loeme Kitzbergi „Libahunti“ või Jumala Sõna. Jeesus ütleb: „Kui keegi mind armastab, küll ta peab minu sõna ja minu Isa armastab teda, ja me tuleme ja teeme eluaseme tema juurde.“ Läbi Püha Vaimu on see võimalik, et me saame Jumala eluasemeiks. „Eks teie tea, et te Jumala tempel olete ja et Jumala Vaim teie sees elab.“ See Vaim vallandab inimeses muutused. Jumala armastus on Jumala and. Püha Vaim on Jumala and. Aga Jumala anded inimestele ei ole mitte lihtsalt anded, vaid ka ülesanded. Inimene on imelisim Jumala looming. Aga see, mis temast saab, sõltub sellest, milline vaim temas elab.
Jumala Püha Vaim on kõikjal, aga mitte kõiges. Me kõik oleme Jumala Vaimust ümbritsetud, aga mitte kõigisse meisse ei mahu see Vaim, sest me oleme ehk juba liiga täis. Täis isekuse või ahnuse, hooruse või ülbuse kurja vaimu. Enne, kui Jumal oma Vaimu meisse saab valada, tuleks meil valest vaimust vabaneda.
Nõudkem siis esmalt Jumala riiki ja Tema õigust, siis antakse kõike muud, mida me vajame, meile pealekauba. See, kes kogu oma jõu raiskab kõige muu tagaajamisele ja kingib Jumalale vaid väsinud riismed, ei pea imestama, et ta elul pole lõpuks lõhna, maitset ega väge.
Vaadake seda, mis toimub praegu loodusega! Vaadake seda imet – seda võimast muutumist! See on pilt sellest, mis võib sündida ka meiega, kui Püha Vaim meis ruumi saab. Jumala Püha Vaim puhastab meid patust, teeb vegeteerivast, lootuse kaotanud rõõmutust inimvaremest särava, rõõmsa, lootusrikka elava inimese.
Kõigil meil on võimalus. Igale meist öeldakse täna, et oleme väga väärtuslikud – et Jumala Poeg on minu ja Sinu eest andnud oma elu, selleks et meie elada võiksime – elada tõeliselt, elada intensiivselt juba siin ja ka igavesti sealpool elu ja surma piiri.
Jumal tõotab oma rahvale läbi prohvet Hesekieli: „Ma piserdan teie peale puhast vett, et te saaksite puhtaks kõigist teie rüvedustest ja kõigist teie ebajumalatest ma puhastan teid. Ja ma annan teile uue südame ja panen teie sisse uue vaimu. Ma kõrvaldan teie ihust kivise südame ja annan teile lihase südame. Ma panen teie sisse oma vaimu ja teen, et te käite minu seadluste järele ja peate mu kohtuseadusi ning täidate neid. Ja te saate elada maal, mille ma olen andnud teie vanemaile. Teie olete minu rahvas ja mina olen teie Jumal /.../, ma asustan linnad ja varemed ehitatakse üles. Maa, mis oli laastatud, haritakse. Siis öeldakse: maast, mis oli laastatud, on saanud kui Eedeni aed. Mina, Issand, ehitan üles mahakistu ja istutan uuesti laastatu. Mina, Issand, olen rääkinud ja mina teen seda.“ „Ja ma kuulutasin neile, kes olid kui elutud luud,“ ütleb prohvet, nii nagu Jumal mind käskis, ja neisse tuli vaim ja nad said elavaks ning tõusid jalgadele – päratu suur vägi. Ja mu eluase on nende juures, mina olen neile Jumalaks ja nemad on mulle rahvaks.“
Palju sellest tõotusest, mida Jumal kord oma vangipõlves olevale rahvale tõotas, on meie rahvaga juba sündinud. Jumal on seesama eile täna ja igavesti. Tema täidab oma tõotused.
Oleme Ahvenamaa vaimuliku Mårten Anderssoniga kirjutanud kord nii:
„Kõik ärkab ükskord jälle ellu.
Iga päev muudab paljud asjad teiseks.
Hommik ootab juba õhtut.
Enne õhtust vaikust kostaks nagu kellade kõla:
veni-veni-veni sancte spiritus. Tule-tule-tule, Püha Vaim.
Ta on juba siin – elu andev, muret ära võttev,
armastust kinkiv ja halastav Jumala Püha Vaim.
Tule, Püha Vaim, täida oma ustavate südamed
ja süüta neis oma armastuse tuli!
Tule, sa Vaim, ja süüta ka minus midagi põlema.
Taasta elu elutuses. Võta ära see, mis vale.
Lase mul homset vaadata sarnase innukusega,
kui esimesed inimesed seda ükskord tegid.
Tõe Vaim, tule ja täida mind!
Kingi silmad, mis näevad, ja kõrvad, mis kuulevad, aita asjadest õigesti aru saada.
Las lõppevad mõttetud targutused,
kukuvad näideldud nägudega jäigad katted.
Aita mul muutuda selleks, kelleks Sina mind mõtlesid oma armastuses.
Armastuse Vaim, tule mu juurde ja anna mulle seda julgust,
mida on igas inimeses, aga mis vahel ei taha kuidagi välja tulla.
Ava mu silmad armastusele. Ava nad võimalustele.
Ava nad päikesele, mis juba tõusnud
ja mis heldelt jagab oma soojust ja valgust. Elutoovat valgust.
Halasta Sina mu peale. Sina, halastuse Vaim, tule ja täida mind.
Aita mul muuta seda maailma elamisväärsemaks paigaks.
Sulata jää ja kingi vabaduse ja paindlikkuse ilusat rõõmu.
Jumala Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel.“
