„Siis viis Vaim Jeesuse kõrbesse kuradi kiusata“ (Mt 4:1).
Kristuse kannatusaeg algab Jeesuse kiusatuslooga. See paik kõrbes, kus Teda kiusati, asus Jeeriko lähedal kaljumägede koopais.
Miks pidi Jeesus minema kõrbesse? Kõrb kujutab endast tühja paika, kus inimene on eemal välistest segajatest ning iseenda ja Jumalaga üksi. Kreekakeelne sõna kõrbe kohta „eremos“ tähendab tühja ja üksildast paika. Seepärast kutsuti ka kõrbesse tõmbunud üksiklasi eremiitideks. Kõrbesse on mindud ikka selleks, et olla eemal maailmakärast ja pühenduda jumalaotsinguile. Meie laiuskraadil mindi sel puhul metsa – sõna „kõrb“ tähendab eesti keeles ka suurt asustamata (soodega) metsaala. Vargamäe Andres rügas aastakümneid KÕRVEmaa metsade ja soode keskel, nagu kirjutab Anton Hansen Tammsaare, ning andis sellegagi omamoodi sõnumi, mis puudutab meie suhet Jumalaga.
Kõrb võib olla kaunis, kuid ka kõle paik. Kui rüve vaim on inimesest välja läinud, käib ta mööda põuaseid paiku ja otsib asjatult hingamist, kirjeldab Jeesus oma tervendaja-tegevust. Puudulikul puhastusel võib kurivaim tagasi pöörduda inimesse ja võtta kaasa veel kurjemaid vaime, nii et asi läheb hullemakski (Mt 12:43jj Lk 11:24jj). Põuased ja kõledad paigad ehk kõrbed tunti olevat kurjade vaimude pesitsuspaigad. Muide, eestikeelne sõna „tont“ tuleneb rootsi sõnast „tomt“, mis tähendab tühja maja või krunti. Tühjades paikades kummitavad tondid ja kurjad vaimud kõikjal maailmas.
Kõrbes asus kurat Jeesust kiusama – Piibel käes. Kolm kiusatust, mille ta esitas, põhinevad Piiblil. Mõistagi püüab kuri ennast varjata, et teda ära ei tuntaks. Kõrbekiusatuse puhul ei kirjeldata kuradi välimust. On küsitud, kas tal ongi välimust ... Ta on ju vaim, kuri vaim, kes ilmub varjukujude kaudu. Pauluse sõnul moondab saatan end valguse ingliks (2Kr 11:14). Eedeni aias rääkis ta mao kaudu (1Ms 3:1jj).
Jeesuse kolm kiusatust – muuda kivid leibadeks, hüppa alla templiharjalt, võta võim maailma üle – meenutavad Eeva kiusatusi. „Ja naine nägi, et puust oli hea süüa, ja see tegi ta silmadele himu, ja et puu oli ihaldusväärne, sest see pidi targaks tegema“ (1Ms 3:6). Jeesuse puhul sihib kurat samale: söögivajadusele, silmahimule ja võimu- ehk tarkuseihale. Ta üritab ikka Piiblit väänata endale kasulikus suunas.
Praegusel ajal oleme meie kuradi kiusata. Maailm meie ümber on vaimulikus mõttes kõrb, kus pole toitu nälgivale hingele ega vett kuivale kurgule. Kõrbetühjus – üksilduse ja hirmu paik – võib pugeda ka meie sisse koos kurjade isekusvaimude, ahnusvaimude, masendusvaimude ja teiste deemonitega. Kurat kasutab ikka sama relva: Piibli tsiteerimine ja moonutamine. Ta on olemas. Ta on nähtamatu, kuid tema tegevuse jälgi võib märgata maailmas ja inimeste hinges. Meidki võib tabada Jeesuse-sarnane kiusatus: klammerduda oma egosse ning aineliste vajaduste rahuldamisse, unustades oma jumaliku kutsumuse. Kui õpime Jeesuselt, siis võime meiegi saada võitu kiusatustest.
Kuidas õigesti lugeda Piiblit? Vargamäe Andres luges pühakirja üksi ja tõlgendas oma mõtete kohaselt. Pole ime, et ta muutus kurjaks, nagu märgati. Kui inimene tiirleb oma mina ümber ja võitleb OMA õiguse eest, siis mõjub Piibelgi pigem ego suurendades. Ei aidanud vägiteod, mida Andres tegi tööpõllul – ta ei leidnud armastust, mida otsis. Kiusatus toetuda endale isegi Piiblit lugedes ei saanud kanda head vilja ka Kõrvemaa tühjuses. Pühakiri avab armastuse siis, kui seda armastusega lugeda – mitte üksi, vaid „koos teistega“, koos esivanematega, kirikus ja kodus, ning oma kaasinimeste heaks.
Jeesus võitis kuradit ega tõlgendanud Piiblit ümber. Meilgi ei tule kummardada kurja ette ega lasta end vaimus kaasa vedada. Kas mitte Jeesuse kiusatuslugugi ei toimunud „vaimus“? Et just Vaim ajas Jeesuse kõrbe ja sama nähtamatult kiusas teda ka kurivaim, siis võib küsida: kas lendamine templi harjale ja mäetipule ei võinud samuti toimuda „vaimus“, nägemuses? Ilmutusraamatus kirjeldab Johannes, kuidas ta kanti Vaimus kõrbe (Ilm 17:3) ja kõrgele mäele (Ilm 21:10). Paulus ei saanud ühes nägemuses aru, kas ta oli ihus või ihust väljas (2Kr 12:2jj). Vaim lennutas korduvalt prohvet Hesekielit (Hs 11:1,23j 37:1 40:2). Kui Jeesuse kiusatusloo puhul oli tegemist nägemusega kõrbekoopas kuristiku kohal, siis oleks kurat tal kuuletumise korral lasknud ilmselt lihtsalt surnuks kukkuda.
Piiblis on veel öeldud, et Jumal ei kiusa kedagi, vaid inimest kiusavad tema enda himud ja valed eluhoiakud (Jk 1:13jj). Õpetagu Kristuse kiusatus- ja kannatuslugu meidki oma elu raskustega hakkama saama, leidma Jumalat ja armastust, mida kõige rohkem vajame ja mis kingib meile igavese elu.
Õnnistatud uut nädalat!
