Meie koguduse Facebooki leht alustas tegutsemist 2015. aasta mai lõpus. Aitäh kõigile, kes on aasta jooksul osalenud või siinseid tegemisi jälginud! Alljärgnevalt räägivad õpetajad, mida on Facebook nende ja koguduse jaoks tähendanud.
Õp Toomas Paul:
„Kirikut on süüdistatud, et ta on tõrges ja aeglane ühiskonnas toimuvate muutusega kaasa minemisel. Kui asi puudutab sisulist külge, siis on etteheide tõepoolest õigustatud. Katoliku kirikul kulus ligi viissada aastat, et aru saada reformatsiooni vajalikkusest ning õigustatusest. Aga kui hoog sees, tullakse hoogsalt järele. Ka siis, kui need, kes õhinaga esimestena järele proovisid, hakkavad juba kahtlema, kas tasub vinti üle keerata. „Jumala nimi on Halastus,“ tuletab meelde üks möödunud sajandi alguse religioossete sotsialistide (noor Paul Tillich, Leonhard Ragaz jt) unistusi. Teatab 68 aastat pärast inimõiguste ülddeklaratsiooni kehtestamist (10.12.1948), et ka Kirik resp. Jumal on sama meelt modernses ühiskonnas valitsevate moraalipõhimõtetega. Aga midagi ei ole teha – enne Prantsuse Suurt Revolutsiooni olnuks selline sallivus mõeldamatu.
Hoopis teine lugu on tehnoloogiliste uuenduse kasutuselevõtmisega. 2016. aasta nelipühade oikumeenilisest jumalateenistusest osa saamiseks ei olnud vaja minna EELK Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplikku Toomkirikusse – seda võis vaadata riiklikust televisioonist. Keegi ei pane imeks, et kirikupead (ja siniverelised kuningad) säutsuvad Twitteris ja riputavad nagu poliitikud oma südamemõtted üles blogidesse, kust neid ajakirjanikud jt saavad näha (ja tsiteerida).
Kui sind ei ole FB-s, siis sind ei ole olemas. Ajab ikka südame täis küll, kui avad internetist „kodulehekülje“, mille andmed on mitu kuud uuendamata. Vaatad siis kõigepealt äriregistrist järele, kas nad ikka veel tegutsevad üldse. Elu on läinud hoogsaks. Sõpradele pead reageerima 7 x 24 iga tunni-kahe tagant, muidu kantakse sind maha. Pakkuma uusi selfisid! Kõik muidugi ei saa selles olla edukad. Tipud on nutikad ja tasemega. Kes tabavad kümnesse – vt nt http://publik.delfi.ee/news/videod/naerupomm-46-miljonit-vaatamist-star-warsi-maskis-sudamest-naeru-prookav-pereema-pustitas-vahem-kui-paevaga-facebooki-rekordi?id=74589315.
Tallinna Jaani kogudus on tõelise õnnega koos, et meil on juba aasta aega selline elektrooniline eestvedaja nagu Margit. Jaksu ja õnnistust!“
*****
Õp Jaan Tammsalu:
„Mõned asjad on Jaani kiriku leerilaagrites loomulikud. Näiteks see, et peame neid Pilistvere pastoraadis. Ja seegi, et laupäeva õhtul laseme leerilastel mõtiskleda selle üle, mis on meie kirikus ja koguduses head, mis halba ja mida nemad võiksid teha, et midagi paremaks muuta. Nii mõnedki seal välja öeldud mõtted on muutunud tegudeks. Ma natuke usun, et ühe leerilapse peas hakkas mõte koguduse FB lehekülje võimalikkusest just leerilaagris keerlema.
Läks aega, enne kui mõte muutus teoks. Imestasin, kui põhjalikult seda ette valmistati. Muretsesin vaid selle pärast, kas tegijal jätkub indu, aega, ideid alustatut ka elus hoida. Täna ma tean, et see oli mõttetu mure. Imestan, kui palju on tal ideid, ettepanekuid, mida kõike veel peaks, võiks ... Imetlen tema töövõimet. Püüan tema tempos püsida ja aeg-ajalt on see väga raske. Lugude hulk, mis esimese aastaga on tehtud ja lehele jõudnud, on hämmastavalt suur. Ja eesti keel nendes lugudes on ilus.
Veel olen imestanud selle üle, kui palju on selle lehe lugejaid. Mõne loo puhul ligi 15 000. Lehe lugejad näevad vaid seda, mitu inimest on lugu meeldivaks nimetanud. Meie teame, kui paljud on lugu vaadanud, ja see arv on sageli väga suur. Mõned lood on jõudnud meie FB lehelt ka ajalehtedesse. Üks Postimehe +60-sse ja Saarte Häälde. Ajakirjanikud piiluvad pidevalt, mida on meie leheküljel uut, ja uut on pidevalt.
Tänu toimetaja-tegija aktiivsusele olen pidanud väga paljudest teemadest rääkima ja see tähendab asjade läbimõtlemist. Tuleb kõnelda nii, et teised sinust aru saaksid. See sunnib väga oluliste teemadega sügavuti minema ja roosteminekut pole karta.
Olen rõõmus, et ka teised vaimulikud on kaasa tulnud.
Seda lehekülge on põnev lugeda.
Muide – just tänu sellel lehel ilmunud loole, milles kõnelesin tööst, teatas mulle üks lugeja, et ta luges seda ja tahaks uuendada Jaani kiriku kodulehekülje. Vaadake, kui ilus see uus sai! Tänaseks on kodulehekülje looja läbinud koos abikaasaga ka leerikursuse. Sellised imed sünnivad tänu meie koguduse FB leheküljele.
Tänan Margitit tohutu töö eest, kannatlikkuse eest, ilusa keele ja raugematu innu eest ning soovin talle õnnistust!“
*****
Õp Arne Hiob:
„Mis tähtsust on FB-l koguduse jaoks? See tähtsus, mis Facebookil üldse on. Nimelt on see palju mugavam, lihtsam ja lugejaid-nägijaid hõlmavam suhtlemisvahend kui mõni muu kirjutamisviis interneti kaudu. Inimesed saavad informeeritud paljudest kogudusega ja üldse kirikueluga seotud asjadest. Olen isiklikult ka selle poole püüelnud, et kristliku usu ja õpetuse kohta laiale lugejaskonnale teavet anda. Kuna aga infot levib FB-s väga palju, siis tuleb kirjutada selgelt ja lühidalt. See arendab ka kirjutaja enda väljendusoskust, millest on kasu isegi jutlustamisele ja muudele kõnelemistele inimeste ees või inimestega.
Arvan, et kirik ja kogudused võiksid edaspidigi FB-s osaleda. Loomulikult rahulikult, mitte tõmmeldes ega kogu aeg pabistades, kas on ikka uut ja uut öelda. Kõik ei saa olla ainult kuuldamatu uus. Aga samas ei tohi ka uut infot jagamata jätta ning ikka tuleb seisa selle eest, et koguduse FB sisaldaks uusi sõnumeid, mis näitavad ühtlasi, et elatakse. Võib-olla netiajastul kolibki osa kiriku- ja kogudusesuhtlust internetti. Selle üle ei tasu liiga palju kurta, et nii suhtleme näost näkku vähem. Jah, kahjuks võib nii juhtuda. Kuid see-eest saame suhelda kaugelt ja paljudega, ühtlasi usu- ja mõttekaaslastega. See võib tugevdada usku ja anda häid mõtteid. See võib hoida hinges elavana sidet kiriku ja kogudustega, kristliku usuga üldse. Õnnistatud Facebooki kasutamist!“
****
Õp Eve Kruus:
„Ei oska pikalt kirjutada. Võtaks kokku mõne sõnaga: koguduse lehekülg on ületanud ootusi ja seda positiivses mõttes. FB toimib, kui on hea tegija, ja see meil siin on.“
*****
(Joonistuse autor on kunstnik Maara Vint.)
