Tallinna Jaani koguduse juhatuse esimees PEETER RAUDSEPP käis Võrus Tamula järve kaldal asuvas kenas kodus külas JÜRI PALLOL ja ta abikaasal MERVIL, et vastu võtta meie kogudust 1940.–1944. aastal teeninud õpetaja RUDOLF KIVIRANNA hõberist.
Nii Jüri Pallo kui ka Peeter Raudsepp olid Võrus toimunud huvitava kohvilauavestluse lõpuks päris sama meelt selles, kui ilus ja hea on, et ametirist on nüüd tagasi Jaani koguduse valduses ja jääb ootama tulevikus õpetajat, kellele see edasi antakse.
Jüri Pallo teenis 1991.–92. aastal New Yorgis Rudolf Kiviranna juures noorsootöö stipendiaadi ja abiõpetajana. Õp Kiviranna ametiristi sai ta oma kätte pärandusena kirikuõpetaja lese SILVA KIVIRANNA käest.
„Ta oli suurmees,“ tunnustab Peeter Raudsepp austavalt õpetaja Kivirannat, kes meie kogudust teenis aastatel 1940–44. Pärast seda, kui elukäik oli ta viinud Ameerika Ühendriikidesse, sai temast väliseestlaste hingekarjane. 1954. aastast alates oli Rudolf Kiviranna E.E.L.K. Chicago praostkonna abipraost ja alates 1964. aastast praost. Märkimata ei saa jätta ka seda, et 1947. aastal osales ta Eesti esindajana Genfis läbirääkimistel Kirikute Maailmaliiduga, selgitades vabaduses töötava E.E.L.K. ja eesti pagulaskonna vajadusi.
Eriti hingelähedane oli talle kogu elu jooksul noortetöö. Õpetaja Kivirannal oli suur roll eestluse hoidmisel ja ta aitas paljusid eesti noori sulanduda Ameerika ühiskonda.
Pärast seda, kui õp Kiviranna sai Chicago praostkonna praostiks, kandis ta juba kuldristi. Hõberist, millega ta oli teeninud Jaani koguduses, on just seesama, mis Jüri Pallo käest jõudis nüüd meie kogudusse tagasi.
Peale ametiristi sai koguduse juhatuse esimees Võrust kaasa ka õp Kiviranna jutlusteraamatuid ja ühe raamitud foto, kus on näha õp Kiviranna Ameerikas koos eesti lastega.
Peeter Raudsepp muutub seda vaadates mõtlikuks: „See foto, mille me kingituseks saime, paneb tunnetama ajaloo tsüklilisust. Taas on aeg, kus ka meie tegeleme pagulaste lastega, ukraina pered on nüüd samamoodi pidanud sama agressori eest põgenema. Me korraldame neile keelelaagreid, kontserte ... Kõik, mida tegi õpetaja Kiviranna, on väga oluline ka tänasel päeval.“
Ametiristi kodukogudusse jõudmise hetkes näeb Peeter Raudsepp märgilist tähendust: „Mulle tundub küll, et see ametirist jõudis Jaani kogudusse tagasi väga õigel ajal. Kui me kirikule tegime uued vitraažid ja remontisime aknad, siis me tegelikult likvideerisime veel sõja jälgi. Vitraažaknad olid sõjas venelaste poolt puruks pommitatud. Nüüd me võtsime tänuga vastu oma kunagise õpetaja ametiristi – õpetaja oli palju tegelenud noortetööga, ja seda just paguluse tingimustes. See kannab endas ülesannet andvat sõnumit ka meie jaoks.“
Viimaks räägib 1970. aastal sündinud Peeter Raudsepp sellest, kuidas õp Kiviranna ametiristi vastuvõtmine ja meie kirikusse toomine oli talle ka emotsionaalselt hästi huvitav ja meenutusterohke. „Minu enda mälupilt on selline, et kuskil kaheksa-aastasena kuulasin ma meie kodus koos isaga Ameerika Häält ja seal leidis Rudolf Kiviranna nimi sagedasti mainimist. Sedakaudu sai kuulata ka tema jutlusi. Ma mäletan seda väga hästi.“
Lubame siinkohal, et avaldame mõne aja pärast siin lehel sügavamõttelise jutlustaja ja andeka kirjamehe Rudolf Kiviranna jutlustest vähemalt ühe. „Tema jutlused näitavad, et Jaani kogudus on oma õpetajate kaudu olnud sõnakirik palju aega tagasi, on nüüd ja saab seda loodetavasti olema ka tulevikus. Meil on mõttega jutlustajaid ja kirjutajaid olnud päris palju. Rudolf Kiviranna on kahtlemata üks nendest,“ väärtustab juhatuse esimees sõna tähtsust Tallinna Jaani kirikus.
Vt ka http://www.eestikirik.ee/meenutades-rudolf-kivirannat-100....
Arhiivilõik pagulaste elust Rootsis Mölle põgenikekeskuses. Näha on ka õpetaja Rudolf Kivirannat: https://www.youtube.com/watch?v=5X_gap1o2Mc.
