Õpetaja JAAN TAMMSALU on kuus päeva ehk 2016. aasta 24.–29. aprillini Jaani kogudusest eemal, et osaleda XXXIV kõrgematel riigikaitsekursustel. Milline on kirikuõpetaja osa riigikaitses ja mis põhjust on vaimulikul sellistel kursustel osaleda, seda nüüd uurisimegi.
Räägib õpetaja Tammsalu:
„See oli väga palju aastaid tagasi, kui mõnede Kaitseliidu meestega oli suuri probleeme. Ajakirjandus oli selle väga suureks paisutanud. Kaitseliidul oli siis üks väga suureulatuslik ettevõtmine, mille alustuseks palusid nad mul jumalateenistuse läbi viia. Ma mäletan, et alustasin jutlust lausega „Üleeile astusin ma Kaitseliitu“.
Kas on kummaline, et üks kirikuõpetaja astub Kaitseliitu, on aastaid selle liige ja läheb kõrgematele riigikaitsekursustele? Ei, minu meelest see ei ole kummaline, vaid see on midagi väga loomulikku.
Kaitseliidus olen ma olnud küll passiivselt. Minek oli seepärast, et raskel hetkel toetada ja ütelda oma astumisega seda, et Kaitseliit ei ole mingi pidevalt purjutavate ja püssi paugutavate metslaste kamp, vaid tegemist on valdavalt väga väärikate inimestega, kes on valmis Eesti riigi eest seisma ka oma elu hinnaga. Praegu ma olen toetajaliige, st maksan natuke kõrgemat maksu kui tegevliikmed ja olen lihtsalt nimekirjas.
Kui on inimesi, kes arvavad, et kirik peaks olema kuidagi eemal sellistest asjadest, siis peaks kirikust tegema kloostri. Aga isegi kloostrielanikud ei ole eemal kõigest, mis on väljaspool kloostrit. Igal juhul ma pean seda ääretult loomulikuks ja mul on hea meel, et iga-aastaste kõrgemate riigikaitsekursuste korraldajad kutsuvad igal aastal ka ühe Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vaimuliku, selle kiriku juhtkonnas oleva inimese nendele kursustele: neid kursusi läbima, loenguid kuulama.
Peapiiskopid on mulle mitu aastat teinud ettepanekut need kursused läbida ja öelnud, et tegemist on väga kõrgel tasemel nädalaga. Kui ma nüüd kutse sain, milles on päevakavad koos nimedega näha, siis sain ma tõepoolest aru, et sealne tase on täielik kõrgtase. Saab üsna huvitav olema, kuidas nendel teemadel räägitakse. Kuivõrd usutakse, et Eesti on kaitstud, juhul KUI ... Kui keegi peaks ... Kuivõrd koordineeritud on tegevus sellisel juhul ...
Minu jaoks on küsimus selles, mis on kiriku osa sel juhul. Võib ju öelda, et kirik on oma kaplanaadiga kaitsejõududes selgesti olemas, nii Kaitseliidus kui ka kaitseväes. Meil on peakaplaniks luterliku kiriku vaimulik, minu poolt ristitud, leeritatud ja laulatatud Gustav Kutsar. Ka endine peakaplan oli luterliku kiriku vaimulik Taavi Laanepere. Peakaplan tähendab olemist kaitseväe kõrgeimas juhtkonnas, kõige tähtsamate otsuste juures. See tähendab olemist väga olulisel positsioonil. Küllap seepärast on ka luterliku kiriku juhtkonnast ja kasvõi praostide hulgast kutsud inimesi osalema sellisel kursusel.
Kursusi viivad läbi, peavad ettekandeid ja vastavad küsimustele peaminister ja mitmed teised ministrid, samuti erinevate riigiametite juhid. Ühekorraga selline tulevärk ... Ma ei tea, kas ma püsin sadulas nädal aega järjest. Esmapilgul tundub seda ühe inimese jaoks, kes ei ole sellega päevast päeva tegelenud, liiga palju. Aga saab näha. Seltskond, kes sinna kohale tuleb, on igal juhul väga huvitav. Tõotab tulla põnev suhtlemine selliste inimestega, kellega ma ei ole kas üldse kokku puutunud või olen seda väga vähe teinud. Kindlasti annab see mingi uue vaatenurga mõnedele asjadele.
Ma ei lähe sinna tunnistust saama, see ei ole minu eesmärk. Mul on komme, et kui ma midagi teen, siis ma teen seda põhjalikult. Ei ole mõtteski hakata rannas luikesid toitma samal ajal, kui teised loengutes istuvad.“
*****
(Fotol: Õpetaja Tammsalu koos kõrgete kaitseväelastega Jaani kiriku ees Vabaduse väljakul juuniküüditamise aastapäeval.)
