Ühiskonnas on praegu, kriisiajal tugev tarvidus kiriku järele. Mis on muutunud ja muutumas ja miks on hea olla kristlane, arutleb koguduse juhatuse liige, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juht PEETER RAUDSEPP:
„Praegune aeg ... Kristlusest räägitakse nüüd rohkem. Kristluse kohta võtavad rohkesti sõna ka need, kes mind sellega väga palju üllatavad. Nii on tekkinud ka olukord, et mida rohkem rääkijaid ja mida enam räägitakse, seda segasem kõik võib näida. Seda rohkem on ka kirikuõpetajatel tööd teha, et selgitada praegust aega.
Üha sagedamini ütlevad inimesed välja, et nad on kristlased. Mõnel jääb mulje, et nad tulevad kapist välja, kuid tegelikult me pole seal kunagi olnudki. Meie vastu pole lihtsalt sedavõrd huvi tuntud. Ja ega kristlaseks olemine olegi midagi niisugust, mida afišeerida ja kuskile väga kuulutama minna. Oled, siis ole ...
Aga millest on meie inimestel nüüd suurem vajadus kiriku järele? Ega siin ka midagi uut ole, kätte on jällegi jõudnud üks niisugune aeg, kus on väga olulisi muudatusi toimumas. Sellistel aegadel on inimesed alati rohkem kiriku ja Jumala poole pöördunud. Meenutame kas või 1980-ndate lõppu, 1990-ndate algust ...
Kindlasti tuleb meelde ka Juhan Liivi jutustusest „Peipsi pääl“ ringlema läinud lause „Jaak, kurat, jalad põhjas!“. Me vajame midagi sisulist. Iseendale. Aga mis see sisuline võiks olla?
Aeg-ajalt koidab meile äratundmishetk. Piiblis on koht, kus üks tark mees rajas oma maja kindlale alusele, rajas kaljule (Mt 7:24). Kas meie majad, mida me endasse oleme ehitanud, alati liivalgi rajanevad ... Võib-olla isegi mitte.
Võib-olla on asi selles, et me oleme püüdnud neid maju ehitada laineharjadele ja oleme otsinud ikka seda lainet, mis on teistest kõrgem ja mille hari meie ootustes kogu aeg tõusev oleks, alla ei langekski. Siis me kogu aeg mõõdame neid laineharju ja püüame leida lainete seast just seda õiget, mis meid üha kõrgemale kannaks. Üsna tulutu tegevus.
Teine asi: me võiksime meeles pidada seda, et me ei ole sunnitud iga päev, iga mõne minuti tagant, kui mõni uus uudis või kellegi seisukoht meediaväljaannetes jälle üles pannakse, pooli valima ja seisukohta võtma.
Kui sageli veel seejuures öeldakse, et nii mõnigi võitlus tuleb ära pidada.
Tegelikult me kristlastena oleme kord Jumala juba ära valinud. See paneb meie vundamendi paika – et kuhu me enese sees selle maja oleme ehitanud. Sellelt vundamendilt me jälgime lainete kõikumisi. Seeläbi oleme me kaitstud – me ei pea pidevalt pooli valima ega pidama neid igapäevaseid laineharjavõitlusi, minema kaasa emotsioonidega, vaenamiste ja vastandamistega.
Mulle väga meeldis see, mida õpetaja JAAN TAMMSALU hiljuti siin kirjutas – et meil on vaja mõisted selgetena hoida. Küllap nii ongi, mõisted tuleb selged hoida. Ajatus perspektiivis.“
(Foto: Heidi Tooming)
