Koguduse lood

OLULINE INFO KOGUDUSELE! 9. mail toimub Tallinna Jaani koguduse nõukogu korraline valimine. Info ja kandidaatide nimekirja leiate klikkides järgnevale lingile: Valimised 2021

30. septembrist kuni 29. oktoobrini on Tallinna Jaani kirikus ainulaadne kontserdisari „Kirikukellad meie linnas. 9 kaunikõlalist kontserti“. Alates 17. detsembrist, Jaani kiriku 150. aastapäevast, hakkavad ülevalt tornist üle Vabaduse väljaku kõlama 25 kellamängukella meloodiad. Praegu on need kellad kirikus sees ja ripuvad altari lähedal tugeval puitkonstruktsioonil. Mängima hakkab neid ERSO löökpillimängija Madis Metsamart.

Leidsime mõni aeg enne kontserdisarja algust Madis Metsamardi kirikus proovi tegemas. Korraks vaikisid kellahelid ja sõna sai kellahelistaja:

 Jaani kirikus on praegu midagi täiesti erilist ...

Jaa. Margo Kõlar käis siin salvestamas neid kellasid. Temaga oli meil juttu, et see on ikka väga eriline – sellist asja, et kirikukellad on niimoodi kättesaadavad kiriku akustikas, juhtub võib-olla kord sajandis, kui siiski. See tõesti ei ole tavaline asi. Me võime küll tornist neid kuulda ja kõike ette kujutada, aga et nad on reaalselt ise mängitavad, sellist asja ei juhtu tihti.

Võib ju ka öelda, et see instrument ehitatigi spetsiaalselt Teile mängimiseks. Pärast kontserdisarja lõppu hakatakse kellasid tornitippu paigaldama.

Jaa. Ilmselt see on õpetaja Jaan Tammsalu idee. Tema soovis esitleda neid kellasid lähedalt kirikurahvale ja teistele külalistele. Tõepoolest – pärast, kui need on tornis, siis me kuuleme neid küll, aga siis on seal juba ettekirjutatud meloodiad, ei saa ise mängida. Praegu on võimalus kõike kontserdi käigus ise kujundada.

Kuidas on nende kellade peal mängida?

Väga inspireeriv. Nad on väga ilusa häälega. Muidugi see on väga harjumatu. Ma pean tunnistama, et sellisel kujul ma ei ole elu sees teinud midagi taolist. Minu jaoks teeb mängu eriliseks see karkass, mis on ehitatud nendele kelladele. Me alguses istusime küll ehitajaga kokku ja arutasime, kuidas see võiks tulla, kuid sellest hoolimata on nüüd huvitav külg see, et kohati meenutab mängimine sportvõimlemist, mitte musitseerimist – sest mõned kellad on üksteisest isegi kolme meetri kaugusel. Kui on natuke kiiremad noodid, siis on hüppe pealt tabamine.

Kas kontserdil saab naha märjaks?

Ma arvan küll, jah saab. Oleneb lugudest ja tempodest, aga see on päris aktiivne tegevus.

Kuidas see konstruktsioon üldiselt tundub, kas kellad on käsitsetavad-haaratavad?

Ütleme, et napilt. Vaimusilmas ma miskipärast arvasin, et kellad on natuke lähemal üksteisele, nii et neid oleks mugavam käsitseda. Aga on, nagu on, seda ümber enam ei ehita. See on nii massiivne raam, et kui ma seda nüüd nägin, siis tuli lihtsalt leppida olukorraga ja vaadata, kuidas praegusel kujul hakkama saada.

Kui mõelda kellade valiku peale – kaks oktaavi –, siis kuidas sellega rahul olla? Kas see võimaldab mängida?

Võimaldab ikka, kaks oktaavi on päris suur kogus, 25 kella. Kui ma sellest kuulsin, siis esialgu ma arvasin, et need kellad on madalama häälega, kui nad tegelikult on. Aga sellest hoolimata on see päris palju võimalusi andev. Need kaks oktaavi on piisav kogus.

Kellamängu kontserdisarjas tuleb päris palju kooslusi, kus kellad peavad kokku kõlama teiste pillidega, isegi terve orkestriga. Kas kõik klapib ja kokkumäng on võimalik?

Orkestri osas me saame seda alles laupäeval teada, sest siis saame me politseiorkestriga kokku. Rohkem proovi me polegi saanud teha, sest nemad tulevad alles laupäeval siia ja mina teadupärast nende kelladega nende prooviruumi minna ei saa. Aga me oleme proovinud tšello ja kitarriga. Üllataval kombel väga hästi sulandus, ei olnud üldse probleemi, et oleks balansiliselt või helikuju mõttes liiga erinevad olnud – ei, väga hästi sobis, üsna ilus.

Kuidas seal praegu balansseerimiste ja muu sellisega on – kui kõige suuremat kella hästi kõvasti lüüa, kas siis on kuulajatel vaja kõrvatroppe?

Kõrvatroppe ei ole vaja, aga balansseerida tuleb päris palju – sellepärast, et seal heliseb just pronksimass. Kõige raskem kell kaalub üle 200 kilogrammi, kõige kergem jääb aga vist alla 20 kilo. Kuna nende masside vahe on kümnekordne või rohkem, siis peab päris palju balansseerima. Mul on niisugused nuiad, mida üht- ja teistpidi kasutades saan ma eri kõlaiseloomu kätte. Seda kõike tuleb töö käigus ja jooksu pealt korraldada, sest kui ma mängin mõne noodi kõrgemalt ja siis jälle madalamalt, siis ma pean samal hetkel pulga ära vahetama, et helid oleksid omavahel balansis. See teeb mängimise päris keeruliseks.

Kas kellad on parajate vahedega konstruktsioonile kinnitatud või on oht, et üht kella lüües hakkavad ka teised kõrval kaasa helisema?

Ei, nad ei hakka. Ainus, mis neil on, on see, et nende kõla on päris pikk ja nad ise ei sumbu eriti kiiresti. 200-kilost kella on käigu pealt aga peaaegu võimatu summutada. Minu jaoks on väljakutse see, kuidas mängida nii, et ei tekiks suurt klastrit, kus nad kõik korraga kõlavad. Just suuremate kellade puhul – need jäävad pikemalt kõlama ja siis järgmist kella lüües paratamatult eelmine veel kõlab. Keeruline.

Kas see töö käib puhtalt kuulamise ja tunnetuse põhjal või saab detsibellide või kõlade ühtlustamist usaldada ka mingitele tahvelarvutist leitavatele programmidele – nagu tänapäeval pillide häälestamisel jms kasutatakse?

Ei, siin käib kõik tunnetuse järgi. Õnneks on kellad päris hästi häälestatud. See on mängimisel ka hästi mõnus ja mugav, et nende kõla on omavahel hästi tasakaalus. Siin ei ole vaja otsida tämbrit. Helitugevus muidugi tuleb ise käsitsi leida: kui palju, kui kõvasti. Aga ma arvan küll, et need on päris head instrumendid.

Kui püüda kirjeldada, siis mis sealt kelladest mängu ajal kostab?

Kõlavärvist on päris raske rääkida, see on niivõrd muusikaspetsiifiline asi. Nagu ma juba ütlesin, ei ole ma kirikukelladega sellisel kujul varem kokku puutunud. Minu jaoks on mingil määral üllatus see, et häälestusnoot on äärmiselt selge, aga kohe, kui põhitoon tuleb kõlama, löövad nendel kelladel helisema ka ülemhelid. Seetõttu on vahel tunne, nagu lööksid korraga mitut kella, kuigi tegelikult lööd vaid ühte. Kuna ülemhelide spekter on nii rikkalik, siis on see päris huvitav. Näiteks kui korraga kahte kella lüüa, siis on tunne, nagu lööks nelja või enamat kella. Väga põnev.

Mitte väga tõsiselt küsides – kõigisse kelladesse on valatud nende annetajate nimed. Kas on imelik ka lüüa vastu neid? Et nüüd saab hea obaduse õpetaja Tammsalu ja järgmine vops läheb Rosimannusele?

Ega ei jõua neid jälgida mängu ajal. Ma küll lugesin kellade pealt seda, kes on annetanud, aga mängimise ajal mõte kindlasti mitte ei liigu nimede peal. Mõte on ikka muusika teenistuses.

Nüüd tuleb kuu aja jooksul üheksa erinevat kontserti. Kuidas kellade repertuaar neis liigub? Kas lood on alati uued või midagi hakkab ka korduma?

Oli juttu, et alguses võiks olla signatuuri moodi asi. Ma midagi olen juba ka välja mõelnud, see töö veel natuke käib. Signatuur on selline, mis peaks olema kõikidel kontsertidel üks ja seesama. Aga kõik ülejäänu – teistega koos või ka ilma teisteta – on iga kord erinev.

Võib peaaegu et öelda, et Te olete kuu aega Jaani kiriku kellamees. Kas see tähendab, et ERSO-s jäävad sel ajal löökpillid kõlamata?

Oi, ikka kõlavad. Üldjuhul on ERSO-s laupäev ja pühapäev vabad. Jaani kirikus on kontserdid aga just laupäeval ja pühapäeval. Nii et annab ilusti ühitada, õnneks sattus nii – kui tõesti oleks kattunud ERSO-ga, siis oleks päris keeruline olnud.

Mis Te arvate, kas need kellad hakkavad üleval tornis olles üle Vabaduse väljaku kostma või on linnamüra jms liiga suur?

Kostab ikka. See sõltub löögi tugevusest ja materjalist, mis kella lööb, kui see juba tornis on. Aga kuna kellad on päris hästi valatud, nad on fookustatud häälega, siis ma usun küll, et need kostavad päris hästi.

Kas on lootust, et Te tulevikus ronite vahel ka torni ja hakkate seal üle linna mängima?

Ei oska öelda. Sõltub, kuidas need kellad seal siis ligipääsetavad on – kuivõrd see oleks tehniliselt teostatav. Aga kui on see võimalus, siis mina olen muidugi valmis.

******

Kontserdisarja „Kirikukellad meie linnas“ kava

L, 30.09 kl 18 Politsei- ja Piirivalveorkester, segakoor Akord, Maksu- ja Tolliameti segakoor, Kirderanniku segakoor. Solist Oliver Kuusik. Tšellol Andreas Lend. Madis Metsamart kiriku kellamängu kelladel.

P, 1.10 kl 18 Arsise kellade ansambel. Madis Metsamart.

L, 7.10 kl 18 Tiit Peterson kitarril, Aare Tammesalu tšellol ja Madis Metsamart kellamängu kelladel.

P, 8.10 kl 18 Tiia Tenno orelil, Neeme Ots trompetil, sopran Maria Malaha ja Madis Metsamart kellamängu kelladel ja löökpillidel.

L, 14.10 kl 18 Johansonid ja Madis Metsamart kellamängu kelladel.

P, 15.10 kl 18 Robert Jürjendal kitarridel ja elektroonikaga ning Madis Metsamart kellamängu kelladel ja muudel kaunikõlalistel helitekitajatel.

L, 21.10 kl 18 Maris Oidekivi-Kaufmann orelil, Toomas Vavilov klarnetil ja Madis Metsamart kellamängu kelladel. Laulab tenor Oliver Kuusik.

L, 28.10 kl 18 Estonia Seltsi segakoor ja Madis Metsamart kellamängu kelladel.

P, 29.10 kl 18 Tütarlastekoor Ellerhein, Robert Jürjendal. Madis Metsamart kellamängu kelladel. Robert Jürjendali muusikateose „Missa brevis“ maailmaesiettekanne.