Koguduse lood

9. oktoobril pärast jumalateenistust istutavad peapiiskop URMAS VIILMA, õpetaja JAAN TAMMSALU ja linnapea kohusetäitja TAAVI AAS koguduse liikmete silme all kiriku ette kaks õunapuud, et tähistada peagi saabuvat reformatsiooni 500. aastapäeva ja valmistuda juba ka Jaani kiriku 150. aastapäevaks.

Räägib õpetaja JAAN TAMMSALU:

„Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma on kirikuid, kogudusi ja tegelikult kõiki eestimaalasi kutsunud üles istutama õunapuid, sest Martin Lutherile omistatakse üht väga võimast lauset sellest, et kui ta teaks, et homme oleks maailma lõpp, istutaks ta täna õunapuu.

Lühidalt lahti seletades on see nõndapidi, et tulgu homme, mis tuleb, täna tehkem tööd, täitkem oma ülesandeid ja tehkem seda, mis võib ka homme head vilja kanda – jätkem kõik ülejäänu Jumala hooleks.

Kirikuvalitsus on lasknud teha ka väga ilusaid õunapuuga rinnamärke – kirevad ja värvikad –, mille isegi iga ateistist botaanik võiks vabalt rinda panna, ja neid saab ka meie kiriku kantseleist osta. Igatahes on see õunapuude lugu reformatsiooni 500. aastapäevaga seoses kuidagi väga-väga käima läinud.

Lõikustänupühal, 9. oktoobril algab õhtul kell viis Oleviste kirikus üks väga võimas oikumeeniline kontsertteenistus – olen seda kava aidanud kokku panna ja tean, millised koorid, orkestrid ja teosed seal tulevad ning kes kõik seal sõna võtavad –, millega avatakse reformatsiooni aastapäeva tähistamine kiriklikul tasandil. Juba nüüd on linnavalitsuse peamaja akendel väga ilus näitus „Reformatsioon 500“ ja 9. oktoobril kell 12 ehk pärast jumalateenistust on Jaani kiriku juurde kahe õunapuu istutamine.

Kui te olete seljaga Vabadusristi poole ja näoga Jaani kiriku poole, siis on kõigepealt torn. Torni all on peauks ja kahel pool torni on muruplatsid, mis on praegu lihtsalt muru all. Ma olen pikalt mõelnud, et sinna võiks midagi ilusat panna. Ja paneme siis õunapuud. Kaks õunapuud. Need on iluõunapuud, mille vilju nähtavasti väga ei minda noppima – see ei ole sümbol mitte sellest, et luterluse viljad oleksid hapud ja keegi ei tahaks neid. Kirik on rahvast ilusti täis ja selles suhtes pole probleemi. Aga probleem on selles, et kui istutada õunapuu kirikuakende alla, siis ei tohiks need puud minna nii suureks, et varjutaksid kogu valguse, mis võiks väljast sisse tulla. Need puud kasvavad maksimaalselt kolme ja poole meetri kõrguseks, on tavaliselt hästi ilusa, kuni viiemeetrise võraga, kaunite, suurte roosade õitega ja nende lehed lähevad sügisel ilusaks pronksjaspunaseks, enne kui alla kukuvad. Ain Järve, Kadrioru pargi direktor, on need ‘Rudolphi’ nime kandvad iluõunapuud meile välja valinud ja lubanud ka kohale tuua. Praegu käivad ettevalmistustööd selleks, et me õunapuud istutades peakaablit katki ei raiuks ega muid rumalusi ei teeks.

Kiriku juures toimuvad aga kaunid ja kummalised asjad. Olime Ain Järvega ja linna kommunaalametiga kokku leppinud kahe õunapuu istutamises. Seejärel arvas ta, et võiks kevadel kiriku ette tuua ka postamendid, tekitada kahele poole kirikut n-ö kõrghaljastuse. Aga möödunud nädalal kiriku ümber ringi vaadates avastasin ma siit kuus inimest põlvili mööda muru edasi liikumas mingite väikeste labidakestega. Kui ma nendele juurde läksin ja küsisin, mida nad teevad, tuli välja, et nad istutavad lillesibulaid. Liialdamata võis neid sibulaid olla seal tuhatkond. Tuleb välja, et järgmisel kevadel on oodata siis vähemalt tuhandet lilleõit siin kiriku kõrval, vanalinnapoolses osas, kahel suurel haljasalal. See on siis veel lisaks. Siiamaani ei teagi, kelle mõte see veel on ja kust see küll tuleb. Linnahaljastajalt see tuleb, aga täpsemini ei tea. Nii et see on väike boonus: tahtsime kahte puud, pakutakse aga veel kõrghaljastust ja siis tuleb veel keegi, täiesti sõltumatult, ja lisab veel tuhat lillesibulat. See tähendab, et igal kevadel hakkavad siin ümber õitsema ilusad sinised kirgaslilled. Ootame ära, ootame kevadet.

Aga 9. oktoobril on niisiis lõikustänupüha jumalateenistus kell 10. Seejärel kohvilaud lõunasaalis ja siis kell 12 õunapuude istutamine. Laulame seal ka õunapuu istutamise regilaulu.“

 

5. okt 2016