Koguduse lood

On juba traditsiooniks saanud, et vabariigi aastapäeval ootab kirik Toompealt lipuheiskamiselt saabuvaid külmanäpistatud pidulisi hommikul enda juures kuuma tee ja kontsert-palvusega. Nii ka Eesti juubeliaastal. Uksed avanevad kirikus 24. veebruaril hiljemalt kell 8 ja kõiki tulijaid ootab esmalt lõunasaalis kuum tee.

Kolmapäeval, 10. jaanuaril kell 18 algab selle aasta esimene leerikursus. Leerilapsi hakkavad kahe ja poole kuu jooksul õpetama meie koguduse õpetajad JAAN TAMMSALU, ARNE HIOB, EVE KRUUS ja koguduse organistid. Veel on soovijail võimalik end leerigruppi registreerida!

8. jaanuaril, esmaspäeval kell 18 on „Loodud sõna õhtul“ õhtujuht JANEK MÄGGI külaliseks EELK peapiiskop URMAS VIILMA. Erinevatel teemadel arutatakse poolteist tundi.

Sel aastal on natuke teistmoodi – kolmekuningapäeval Jaani kirikus eraldi teenistust ei ole, seda päeva tähistatakse pühapäevasel peajumalateenistusel ja pärast seda lauldakse üheskoos kaunimaid jõululaule. Õpetaja JAAN TAMMSALU teeb siinkohal Inglise kuninganna eeskujul ka ettepaneku hakata jõule Eestis kauem pidama.

Sel pühapäeval teeb õpetaja JAAN TAMMSALU kantslist palve nende meie koguduse liikmete eest, kes on pidanud maetud saama ilma vaimuliku sõna ja palveteta. Aitame neid lahkunuid koguduse ühise palvega!

Korraks tekkis Tallinna Jaani kogudusel lootus, et okupatsioonikahjude eest EELK-le makstud kompensatsiooni eest saab lahenduse ka meie kiriku all ja ümber oleva maa küsimus. Päris nii see siiski ei läinud, aga lootus püsib ja loodetavasti saabub positiivne vastus juba lähiaegadel.

„Nigulistest loobumine. Kui vastavad tõele jutud sellest, et okupatsioonikahjude hüvitamine, mida nüüd siis riik tegi või kohe teeb Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule (EELK), sisaldab teiselt poolt seda, et kirik loobub Niguliste tagasitaotlemisest, siis küllap me kõik oleme märganud ja kuulnud ajakirjanduses sellest, et see on olnud väga pikk protsess ja selles protsessis on ikka ja jälle tulnud välja riigi seisukoht, et Nigulistet ei saa, ei tohi anda kirikule. EELK-d on väga sageli nimetatud nendes küsimustes ahnitsejaks, kes krabab endale midagi, mis talle tegelikult ei kuulu – see, mis pommitamisel peaaegu maatasa tehti ja mille siis riik üles ehitas, nüüd aga näed, kirik tahab riigi käest midagi tagasi saada ...

„31. detsembril oli mul võimalus olla koos abikaasaga Riias, sealses vanalinnas. Võtsime väga paksud kasukad kaasa ja läksime Daugava äärde – juba kella 21.30-ks. See rahvahulk, mis sinna tohutu suurele alale kokku kogunes, oli täiesti hämmastav. Nad panevad Daugava ääres ühel laial tänaval liikluse kinni: vanalinna Mustpeade majast kuni peaaegu vanalinna lõpuni. Suurel laval esinesid läti muusikud, kes laulsid peamiselt läti laule ainult läti keeles. Hämmastav oli see, kuidas rahvas neid üsna vanu laule kaasa laulis – ka noortel inimestel suud liikusid ja kohati lauldi rahva seas kõveminigi kui see, mis valjuhäälditest tuli. Ääretult hästi võimendatud, kogu plats oli muusikat täis. Suured ekraanid olid üleval, nii et vaadata sai kõikjalt ega pidanudki väga lava äärde trügima selleks, et näha ja kuulda.

Räägib õpetaja JAAN TAMMSALU.

„Kirik on päästerõngas. Osad võtavad sellest päästerõngast kinni, osad ei võta. Osad sätivad ennast sinna päästerõnga sisse, aga ei märka käsi peale panna, vaid libisevad ikka vahelt välja ja vajuvad põhja.

Täna kell 10.30 helisevad kirikukellad üle Eesti, et mälestada Vabadussõjas langenuid. Mere kohal kaikuvad samal ajal laevavilede huiked. Vabaduse väljakul panevad Vabadussõja võidusamba juurde pärgi kaitseminister JÜRI LUIK, Tallinna Reaalkooli õpilased ja teised. Vaimulikest osalevad mälestusüritusel EELK peapiiskop URMAS VIILMA ja kaitseväe vanemkaplan, EAÕK ülempreester AIVAR SARAPIK.