Nädala mõte

Prohvet Sakaria suu läbi on Jumal oma rahvale tõotanud: „Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja“ (Sk 9:9).

Selle tõotuse andis Jumal prohveti suu läbi aastasadu enne Jeesuse sündi. Andis rahvale, kes ootas, igatses oma Jumala lähedalolu, Tema armu ja halastust.

Jumal tõotas saata oma rahvale kuninga, kes on õiglane ja aitaja – kaks tähtsaimat omadust, mida Jumal peab vajalikuks tõelisele valitsejale, tõelisele juhile.

Õiglus. On selge, et inimestena on meil igaühel oma sümpaatiad ja antipaatiad, on need, kes meile meeldivad, kellest me väga hoolime, kes on meile väga lähedased, ja need, kes meile eriti korda ei lähe või on lausa ebameeldivad. Vastavalt sellele siis ka erinev suhtumine nende nõrkustesse, nende eksimustesse, aga ka nende ilusatesse tegemistesse. Mõnikord suudame oma erinevat suhtumist, oma erapoolikust varjata, mõnikord mitte. Õnneks ei sõltu meie saatus igavikus ühe või teise kaasinimese suhtumisest meisse. Meie jaoks on oluline Tema suhtumine, kellel on voli otsustada meie tuleviku üle igavikus. Jumal on tõotanud oma rahvale saata valitseja, kes on õiglane: see tähendab valitseja, kelle ees on kõigil võrdsed võimalused. Ta saatis oma poja Jeesuse.

Evangeeliumidest loeme, kuidas Jeesus ütleb karme sõnu oma otsestele vastastele, variseridele ja kirjatundjatele, kuid – väga karme sõnu saavad nii mõnelgi korral kuulda ka tema oma kõige lähedasemad jüngrid, kui nad on taipamatud. Samas – Jeesus ei kõhkle ütlemast tunnustavaid sõnu ka variseridele, kui nood tema küsimustele vastates näitavad, et nad on taibanud seda, mis on Jumala jaoks oluline. Loos viimsest kohtupäevast ei jaga Jeesus kohut mõistes inimesi paremale ja vasakule mitte selle järgi, kas nad on tema tuttavad, vaid selle järgi, mida nad on teinud või tegemata jätnud. Õiglane kuningas, õiglane valitseja, annab kõigile võimaluse – Tema kiitus või hukkamõist sõltuvad ainult inimesest endast, tema tegudest, mitte kuulumisest mõnda parteisse või sõpruskonda.

Kindlasti on just õiglus see, mida inimesed igatsevad näha nendes, kes neid juhivad, kes neid valitsevad. Seda ka tänapäeval, kui me oma riikidele juhte valime. Kuid kui heale valitsejale piisaks vaid õiglusest, siis võinuks Jumal saata inimestele oma Poja asemel valitsejaks masina.

Õiglus üksi, õiglus, mis mõõdab ja hindab, olgugi täpselt, on väga külm ja julm – ja ei tee lõppkokkuvõttes kellelegi rõõmu. Me ju teame, et me oleme erinevad, meil on erinevad isikuomadused, erinev suutlikkus, erinev vastupidavusvõime. Ka meie elukäik on erinev: me satume erinevatesse olukordadesse, käime läbi erinevatest katsumustest. Aeg-ajalt – kes rohkem, kes vähem – me komistame ja kukume, teeme vigu. Kõik see mõjutab tulemusi, mille järgi meid objektiivselt, õiglaselt, hinnatakse. Just seetõttu tõotab Jumal meile valitsejat, kes on aitaja. Aitamine tähendab aktiivset tegevust. Kuningas, keda Jumal oma rahvale tõotab, ei jää osavõtmatult inimesi ega nende elu mõõtma ja kaaluma, ei jää osavõtmatult oma troonile istuma, kui Tema alam komistab ja kukub, kui ta elu keerulistel ja rasketel hetkedel väsib, vangub, jõuetusest ja ahastusest nutab. See kuningas tõuseb oma troonilt, tuleb inimese juurde ja aitab. Ta tõstab kukkunu oma julgustava sõnaga üles ja julgustab teda teekonda jätkama, see kuningas pühib nende pisarad, kes on saanud haiget. See kuningas hoolib, suudab näha numbritest kaugemale, suudab näha, mis peitub inimsüdames, suudab andestada eksimused ja halastada, kinkida sellele, kes oma pattu, oma eksimusi siiralt kahetsevad, uue võimaluse.

2000 aastat tagasi saatis Jumal maa peale oma rahva juurde tõelise Kuninga, oma poja Jeesuse Kristuse. Õiglase, aitava ja armulise Kuninga. Too Kuningas, kellest ammu elanud prohvet oli kõnelenud, on saanud meiegi, ristiinimeste valitsejaks, kuigi me Teda oma ihusilmaga näinud ei ole. Kuid Tema tegevuse ja õpetuse jäljed on meie elus saanud iseenesestmõistetavaks, on toonud lootuse meie julma ja halastamatusse, hindavasse ja võrdlevasse maailma. Lootuse halastusele, lootuse armastusele. Usu sellesse, et peamist elus ei mõõdeta mõõdulindi ja kaaludega, vaid et me kõik oleme olulised, oleme olulised oma Loojale, Jumalale, kes on meile meie elu kinkinud. Usu sellesse, et igaühel meist on väärtust. Igaühel meist on selles maailmas oma koht.

Meiegi elame ootuseajal nagu Jumala rahvas 2000 aastat tagasi enne Jeesuse sündi. Me ootame Jeesuse teist tulemist, oma Kuninga taastulekut. Õigluse, halastuse ja abi taastulemist, selle võidulepääsemist kõikjal. Meenutagem alanud advendiajal, tulemise ajal, kuningas Jeesuse Kristuse tegusid, aga mõelgem ka sellele, et meie, kes me oleme ristimises saanud selle tõelise kuninga lasteks, saame teha väga palju selleks, et õiglus, halastus ja abi teostuksid meie maailmas, meie elus, meie tegude kaudu juba nüüd. Me saame muuta elu õiglasemaks, olles ise õiglased, ja halastavamaks, olles ise halastajad ja abistades abivajajaid. Meie elu ja tegude kaudu saab austust meie Kuningas. Veidigi rohkem õiglust, halastust ja abi maailmas, veidigi rohkem Tema tahtmise sündimist oleks parim kink meie Kuningale, kelle sünnipäeva me jõulupühade ajal tähistame.

Kasutagem siis advendiaega, ootuseaega, hästi!