Koguduse lood

küünlad

Sel pühapäeval teeb õpetaja JAAN TAMMSALU kantslist palve nende meie koguduse liikmete eest, kes on pidanud maetud saama ilma vaimuliku sõna ja palveteta. Aitame neid lahkunuid koguduse ühise palvega!

Olukorda tutvustab õpetaja Tammsalu ja kutsub kõiki häid inimesi ühispalvele:

„7. jaanuaril, päev pärast kolmekuningapäeva oleme mõelnud jumalateenistusel palvetada nende eest, kes on Jaani koguduse liikmed olnud, aga keda on ilmalikult maetud, kelle jaoks ei ole kohale kutsutud vaimulikku, kes teeks palveid ja paluks lahkunu Jumala armastuse hõlma, vaid kellele on tehtud ilmalik matusetalitus või jäetud seegi tegemata – sest tundub, et üsna paljude matuste puhul on tänasel päeval jõutud sinnamaani, et tellitakse kabelis lihtsalt aeg, istutakse, kuulatakse CD pealt mõni laul ja minnakse minema. See on ääretult kurb, et inimestele, kes on meist hoolinud ja kes on meie pärast palveid teinud, korraldatakse matus nii, et nende eest ei tehta seal palveid – võib-olla ei osata teha, aga ei kutsuta ka vaimulikku, kes seda teeks.

Mis nendest lahkunutest saab? Ma usun, et Jumalal on armu nende jaoks rohkem, kui me oskame arvata, ja kindlasti rohkem kui inimestel, kes sellest ei oska suurt midagi pidada.

Igal juhul 7. jaanuaril võtame need lahkunud palvesse. Miks nüüd? Sellepärast et just eelmisel aastal püüdsime me korrastada oma liikmete nimekirja. Meil oli ammu kahtlus, et väga paljud inimesed, kes on nimekirjas, on tegelikult juba ammu elust lahkunud. Väga pikka vanemate inimeste nimekirja rahvastikuregistrisse saates saimegi me vastuseks, et sajad inimesed sellest nimekirjast on juba surnud.

Aasta alguses on mõistlik nende peale mõtelda, nende pärast palvet teha. Neid kõiki nimepidi nimetada on keeruline, neid nimesid on lihtsalt liiga palju, teenistus läheks väga-väga pikaks. Aga küllap Jumal teab nende nimesid. Meie teeme üldise palve kõigi nende eest, kes on meie koguduse liikmed olnud ja kes on lahkunud ilma, et oleks vaimulikke nende matusele kutsutud.

Kui siin on keegi, kes loeb seda lugu ja teab, et temagi lähedasega on nii läinud, siis on päris ilus tulla sellele teenistusele, mõtelda oma armsa peale ja paluda armuliselt Jumalalt armu ka oma lähedasele.

Küllap igal koguduse liikmel tasuks mõelda, kas meie lähedased ikka teavad, kuidas meid matta, kui meie aeg saab siin otsa. Nendest asjadest on mõistlik rääkida. Pole mõistlik seda rääkimist aina edasi lükata ja jätta need, kes meie matust korraldavad, keerulisse olukorda.“