Koguduse lood

17. detsember 2017 on Jaani koguduses eriliselt pidulik, sest tähistame meie kiriku 150. aastapäeva. Õpetaja JAAN TAMMSALU annab ülevaate sellest, kuidas kõik hakkab kulgema. Selleks, et oleks lihtsam jälgida, on päev jagatud mõtteliselt neljaks osaks.

Esimene etapp

„17. detsember 2017. 17. detsember 1867. 150 aastat kahe 17. detsembri vahel – täpselt 150 aastat. Mõlemad kolmandad advendid, pühapäevased päevad. See pole ime. Ime on aga see, et nii 150 aastat tagasi kui ka nüüd on kolmanda advendipühapäeva kuupäev sama. Sellest tuligi mõte, et kui on nii täpne kattumine, siis äkki teeks nii, nagu nemad kunagi tegid – nemad, kes tulid Püha Vaimu kirikust, pidasid seal väikese teenistuse ja liikusid orkestri saatel üle Harju tänava Jaani kiriku ette, laulsid siin veel mõned laulud ja tulid siis sisse jumalateenistust pidama.

Algus on seegi kord Püha Vaimu kirikus – kell 9 hommikul, väga vara hommikul, virgete ja energiliste jaoks hea aeg tulla, astuda läbi kauni vanalinna, läbida jõuluturg, mis vist ei ole nii vara veel avatud, ja tulla kirikusse, kus Püha Vaimu koguduse õpetaja GUSTAV PIIR peab meile palvuse ja kus me laulame täpselt samu laule, mida lauldi 150 aastat tagasi. Me leidsime üles toonase laululehe – neid tehti millegipärast 5000 tükki, kõik said otsa sellelsamal päeval 150 aastat tagasi, aga meie arhiivis on kaks laululehte siiski säilinud, kollased küll, aga täiesti loetavad – „Laulud vanas kirikus“ on selle pealkiri. Me tegime nüüd laululehe, kuhu me kopeerisime selle vana laululehe esimesed kaks laulu ja ülemise osa kujunduse. Teisele küljele me panime tänapäeva eesti keeles needsamad sõnad, et nooremad ka saaksid kaasa laulda.

Seega laulame täpselt samu laule, kui 150 aastat tagasi meie eelkäijad laulsid, ja siis astume kirikust välja. No siis läheb mölluks. Kui Taevaisa head ilma annab – sellist, et puhkpillid huulte külge ei külmu –, peaks meid ootama Püha Vaimu kiriku ees ei midagi vähemat kui kogu koosseis politsei- ja piirivalveorkestrist. Seda on päris palju. Ja nii me siis läheme. Orkester teab, kuhu minna, ja meie läheme järele. Kuna nad teevad ka väga valju häält, siis ega me teelt eksi. Igal juhul liigume Raekoja platsilt läbi, vaatame korraks vasakule, kauni kuuse poole, ja siis on mööda Harju tänavat pikk ja sirge minek, kuni jõuame Tallinna Jaani kiriku ette. See on selle päeva esimene etapp.“

Teine etapp

„Selle päeva teine etapp algab Jaani kiriku ees. Ma väga loodan, et me jõuame sinna hiljemalt kell 9.40 – nii on vähemalt plaanis. Kell 9.15 hakkame liikuma – kuni rahvas kõik Püha Vaimu kirikust välja saab. 9.40-ni on siis veel päris palju aega, nii et selle jooksul peaksime jõudma küll protsessioonis läbi vanalinna liikuda. Kui kohale jõuame, siis jääme keset väljakut seisma, tulgu taevast või pussnuge. Me jääme seisma ja politsei- ja piirivalveorkester on siis kohustatud jääma täiesti vait, sest muidu me lihtsalt ei kuuleks, mis tornist kostab. 150 aastat tagasi kogudus laulis oma uue kiriku ees, enne kui sisse mindi. Meie ei laula, vaid laseme esimest korda kõlada kiriku 150. aastapäevaks kingitud kellamängul. Kell 9.40 peaks siis tornist kõlama kogu see muusika, mis hakkab advendi- ja jõuluajal igal päeval kella 7–24 täistundidel mängima Jaani kiriku tornis. Aga seekord pannakse kõik need palad, mis on mõeldud advendi- ja jõuluaega kuni 6. jaanuarini, järjest kõlama. Nii et kuuleme selle „muusikalise balleti“ algusest lõpuni läbi.

Tõsi, kõik seda algusest lõpuni ei saa kuulata, vaimulikud peavad minema käärkambrisse ja panema midagi teistsugust selga – ega nad protsessioonis detsembrikuus albades ega pintsakutes käi ja meil on põhjust minna käärkambrisse. Teenistusel teenib 12 vaimulikku.

Pühapäeval kella 9.40–10.00 on Jaani kiriku tornis esimest korda kellamäng, muusikat 20 minutit. Aga ärge välja jäägegi, edasi järgneb jumalateenistus. Astuge kirikusse, tehke annetus ja võtke laululeht. Oleme valmistanud tuhat viissada 16-leheküljelist laululehte-kava – värvitrükis ja kaunite piltidega. Loodame, et jätkub kõigile, kes kirikusse tulevad.“

Kolmas etapp

„Kell on 10. Kirikus on kõlanud juba 10 minutit enne jumalateenistuse algust tuttav muusika: ROBERT JÜRJENDAL ja MADIS METSAMART on juba mänginud neile, kes on kirikus ootamas ega ole protsessiooni läbi teinud, kes ei ole kellamängu kuulanud – kes ei jaksa lihtsalt või hoiavad kohast kümne küünega kinni. Igatahes neile mängitakse juba 10 minutit enne jumalateenistuse algust helget, kaunist muusikat. Madis Metsamart on paljude jaoks väga tuttav muusik, sest tegemist on ERSO löökpillirühma juhiga ja inimesega, kes on kõigil üheksal kellamängu kontserdil, kui kellad veel altari kõrval olid, nendesamade kellade peal mänginud. Nüüd tuleb ta oma ksülofoni ja muude instrumentidega kohale ja Robert Jürjendal võtab kirikusse kaasa oma kitarri ja seadeldised, mis selle kitarri kõla ääretult eripalgeliseks muudavad. Paljud mäletavad, et kiriku kellamängu kontserdisarja viimasel kontserdil toimus Robert Jürjendali „Missa brevise“ esiettekanne. Nüüd on Robert Jürjendal ja Madis Metsamart taas koos meie kiriku kooriruumis mängimas kaunist muusikat.

Kui nemad lõpetavad, peaks hakkama kõlama üks laul, mis räägib kirikukellast, siis vast veel üks koorilaul ja siis läheb protsessioon lahti. 12 vaimulikku ja üks diakon sammuvad altari ette. Nende seas on kindlasti kaks peapiiskoppi – peapiiskop URMAS VIILMA ja peapiiskop emeeritus ANDRES PÕDER – ja mitu praosti, sh Lääne-Harju praost JÜRI VALLSALU, kes on ka selle koguduse õpetaja olnud ja on kirikust kõneleva raamatu mitmetel piltidel noore pika mehena kenasti peal. Tema ütles, et ta teeb selle päeva omal kenasti vabaks ja tuleb koos abikaasaga kindlasti, sest see on nii tähtis asi. Mikkeli Toomkirikust, mis on meie ainus n-ö töötav sõpruskogudus, on kohal toompraost JUHA PALM ja teisigi. Nii et kohal on palju õpetajaid, omi ja kaugemaid. Aga kõik on kuidagi kirikuga seotud – kuni diakon ERKKI JUHANDINI välja. TOOMAS PAUL on öelnud, et ka tema tahab sellel teenistusel kindlasti kohal olla. Pikka protsessiooni ta läbi ei tee, aga lühema küll ja annab armulauda jagades oma osa sellesse pidupäeva.

Teenistus peetakse ikka sellesama korra järgi, mis on igal pühapäeval siin olnud. Pidulikumalt kui tavaliselt. Laulavad solist, meie koguduse ühendkoor ja iga koor laulab omalt poolt ühe lühikese laulu. Solist on meie kirikus hiljuti leerikooli läbinud värske koguduseliige MAREK SADAM, kellel olen palunud laulda selle laulu, mille ta koos PIRET LAIKREGA Mareku leeripäevaks tegi. Saateinstrumendiks on akordion. Kuna teenib palju vaimulikke, siis on meil armulaua jagamise kohti seekord rohkesti: altarist jagatakse armulauda neljakesi, armulauda saab ka kiriku keskpunktist, lõunasaali juurest, käärkambri juurest. Ka koorirõdult, et koorid ei peaks alla tulema, vaid saaksid seal armulaua vastu võtta.

Kui jumalateenistusest veel rääkida, siis on üks asi, millega tuleb seekord leppida ja harjuda – me oleme saatnud välja 150 nimelist kutset erinevatele koostööpartneritele, neile, kes on kirikut palju-palju aidanud ja kirikust väga-väga hoolinud: riigi tasandil, linna tasandil – linnapea on lubanud kindlasti kohal olla, president teatas, et tal on kiire ega saa tulla. Aga linnapea ja paljud teised on öelnud, et nad tulevad ilmtingimata kohale. Selleks, et need, kes tulevad protsessioonis Püha Vaimust, ja ka ekstra kutsutud inimesed ei peaks kuskil taga seisma, selg vastu lääneseinal olevat näitust, reserveerime me kirikus ees paremal ühe ploki. Sealsed pingiread reserveeritakse ja on olemas ka inimesed, kes hoiavad silma peal, et need ei täituks enne, kui on kohale jõudnud need külalised, kes on ekstra kutsetega. Kui neid inimesi tuleb vähem, kui me oleme arvanud, siis lastakse ka need, kes on mujal võib-olla seisma jäänud, pinkidesse – kindlasti me ei jäta reserveeritud kohti kogu teenistuse ajaks tühjaks. Aga ma loodan, et te saate meist aru, et see on hädavajalik. Oleks narr kutsuda inimesi nimeliste kutsega kohale ja ütelda, et kuulaku nad teenistust käärkambrist. Nii et katsume selle seekord välja kannatada. Samas oleme ju kutseid jaganud ligi kahele tuhandele inimesele. Need pole olnud nimelised, aga kõik, kes viimastel nädalatel on meie kirikus käinud, on saanud võtta kaasa kutse kiriku 150. aastapäevale. Me ootame kõiki.

Need, kes on vaadanud meie juubeliraamatut – näiteks 1960. aastate leeripilte sealt –, need on näinud, kuidas inimesed seisavad sisuliselt kuni võidukaare alla välja, nõnda et seal vahekäikudes ei ole ühtegi ruutmeetrit tühja ruumi. Küll meie ka hakkame saame. Kui nad tol ajal jagasid ära 5000 laululehte ja neid jäi puudu – mina ei tea, kuidas nad siia kuue tuhandekesi sisse mahtusid, istekohti on meil ju ainult pisut üle tuhande! –, siis ma kindlasti usun ja loodan, et ka meie mahume ära, keegi ei pea jääma ukse taha. Paanikat ei maksa tekitada ega kell 7 ukse taga olla, et kohti hõivata ja pinki pikali visata, et ka oma sugulastele kohti hoida. Küll me saame hakkama. Teenistus ei kesta üle kahe tunni, nii et pole probleemi.“

Neljas etapp

„Jumalateenistus on lõppenud. Enne, kui avame kohvilaua – seekord on kohvilaua tegijad otsustanud kaljukindlalt, et ei mingit kringlit, vaid on tort (ikkagi 150 aastat!) ja soe jook –, on väike tähelepanuavaldus. Esiteks – igal aastal jagatakse Jaani koguduse aastapäeval viiele inimesele koguduse hõbedast tänumärk ja tänurist koos kaelaketiga. Ka sel aastal valiti välja need viis, kellele need antakse. Antakse üle ka mõned hõbedast ja mõned hõbetatud meenemündid meie kiriku ja EELK vapiga. Ja kõigile neile, kes on kinkinud kellamängu kellad, kingitakse ilus väike sümboolne kingitus. Me ei hakka kõiki inimesi ühe kaupa ette kutsuma, sest see võtaks väga palju aega, vaid kutsume kellade kinkijad kõik ette ja jagame igaühele kingituse, mis jääb meenutama seda, kui suure kingituse nad on teinud Jaani kirikule. Ka mõned raamatud lähevad kingitusteks ja sõna saavad kaks inimest: Mikkeli toompraost ja Tallinna linnapea. See umbes 15-minutiline tänu ja tervituste plokk on jumalateenistuse järel. Järgnevad tort ja soe jook kõigile – absoluutselt kõigile.

Tule ja saa osa sellest, mis on!“